KUUBA Kerttu Onk 11.klass Üldandmed Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pindala: 110 860 km² Rahvaarv: 11 239 000 (2009. aasta seis) Rahvastiku tihedus: 101,6 in/km² Pealinn: Havanna Keel: Hispaania Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, ...
fio, factus sum, fieri saama, sündima, toimuma, juhtuma dominor, atus sum, ari valitsema Omadussõnad bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) hea, tubli honorarius,a, um magistraatide-, ametnike- iniustus, a, um ebaõige, õigusetu; ülekohtune iustus, a, um õiglane, õige, seaduspärane latus, a, um lai; jäme, raske innominatus, a, um nimetu legitimus, a, um seaduslik, õiguslik magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) suur, avar, tähtis, võimas medius, a, um keskmine, keskne novus, a, um uus, noor, värske parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) väike, noor
· kõval suulael palataalid · hambasompudel alveolaarid · hammastel dentaalid · huultel labiaalid · keelehäälikud lingvaalid 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks
võites Parti. Perf. pass.; III pv-st: -us, a, um; victus, a, um võidetud Gerundivum (-tav); I pv-st: -ndus (m), -nda (f), -ndum (n): vincendus, vincenda, vincendum võidetav Fero, tuli, latum, verre - kandma, tooma, viima Lege verre seadust looma, andma Gerundivum: ferendus, a, um; lex, legis f. lex ferenda. De lege ferenda Parti. perf. pass. III pv-st: latus, a, um: lex lata välja antud seadus abl: de lege lata välja antud seadus. Gerundium teonimi (mille tegemise?); I pv-st: -ndi: vincenti võitmise Ius possidendi valdamise õigus (õigus vallata) Animus possidendi valdamise tahe (tahe asja vallata)
Accusatus, a, um (saame kolmandast põhivormist) Factum accusatum 4. Gerundium -ndi Accusandi süüdistamise Ius, iuris n Animus, i m hing (tavakeeles), tahe (juriidilises kontekstis) Ius accusandi süüdistamise õigus, õigus süüdistada Animus accusandi süüdistamise tahe, tahe süüdistada Fero, fuli, latum, ferre Legem ferre Gerundivum ferendus, a, um Lex ferunda välja antav seadus De lege ferenda välja antava seaduse järgi Part. Perf. Pass latus, a, um Lex lata välja antud seadus De lege lata välja antud seaduse järgi, kehtiva õiguse kohaselt
intersum, fu, esse (millegi) vahel olema v laetor, tus sum, r rõõmu tundma, rõõmus asuma; (kohal v juures) olema, osa võtma; olema erinema, erinev olema; impers. interest on laetus, a, um rõõmus; rõõmustav, meeldiv; tähtis, on oluline lõbus, sõbralik, tore intr adv. (comp. interius, superl. intim) ja I ltus, a, um lai, avar praep. c. acc. sees, seespool; sisse, II latus, teris n külg; keha sisemusse laud, v, tum, re kiitma, ülistama inveni, vn, ventum, re leidma, avastama; laus, laudis f kiitus, ülistus, austus välja mõtlema, leiutama lav, lv, lautum (ltum), re (luules ka invide, vd, vsum, re viltu vaatama; ere) pesema kadestama; ära ütlema, keelduma lectus, m voodi, ase