Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites. Saabunud Itaaliasse, läheb Aeneas manalasse, kus kohtab oma isa Anchisest, kes temale näitab tema kuninglike järglaste varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Aeneas viimaks Tiberi jõe suudmes, kus valitseb kuningas Latinus. Oraakli poolt hoiatatud Latinus võtab Aenease lahkelt vastu ja pakub ennustuse kohaselt oma ainsa tütre Lavinia temale abikaasaks. Kuid Turnus, rutulite kuningas, kes oli tahtnud naida Laviniat, astub Latinuse kavatsusele vahele ja haarab relva Aenease vastu. Puhkevad lahingud, kus kummalgi poolel langeb rohkesti nii juhte kui ka sõdureid. Viimaks kohtavad kahevõitluses Aeneas ja Turnus ning Turnus langeb. Nainud Lavinia, saab Aeneas temale Saatuse poolt määratud riigi kuningaks.
12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m. vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n. sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus
Anchises andis pojale nõu, kuidas paremini Itaaliasse jõuda ja lõpuks jätsid nad hüvasti. Aeneas ja sibüll läksid tagasi maa peale ning Aeneas seilas edasi, et oma tulevast kodu leida. KOLMAS OSA: SÕDA ITAALIAS Troojalasi ootasid taas ohud, Juno käsi oli mängus. Juno tegi latiinidest ja rutulitest troojalaste vihasemad vaenlased. Latinust oli hoiatatud, et ta peab oma tütre Lavinia andma mehele võõrale, mitte kohalikule mehele. Sellepärast võttiski Latinus Aenease ja tema mehed hästi vastu. Latinus arvas, et Aeneas ongi too väimees, kuid Juno segas taas vahele. Ta kutsus Hadesest kohale Alecto, ühe fuuriatest, ja käskis sellel valla päästa sõda Itaalias. Alecto õhutas vaenu Latinuse naise kuninganna Amata südames, nii et too oli täiesti vastu Aenease ja oma tütre abiellumisele. Laviniale taheti meheks siiski Turnust, kes oli nüüd täiesti valmis troojalaste vastu võitlema
määranud, läheb ära ja Dido tapab end mõõgaga. Viies rmt: Sitsiilias maabunud Aeneis korraldab mängud Anchisese surmaastapäeva puhul. Kuues rmt: A purjetab piki Itaalia randa, peatub Cumae linnas. Cibylla ennustab võitlust ja saadab Aeneisi surnuteriiki isa Anchisesega kohtuma (seda liini on Dante oma teostes kasutanud). Sõdimise pool on rooma paralleel ,,Iliasele", kus Aeneasist saab omamoodi Achilleus. 7-18 raamatut on eepose teises osas. 7s rmt: Latinus võtab troojalased vastu (arvates et Aeneis on tema türe tulevane), kuid üksmeel lõppeb. Fuuria Alecto ärritab Turnust (kes Latinuse tütart kosis) ja tekitab kokkupõrke Aeneasi poja ja latiinide vahel. 8s rmt: Euandros saadab liitlast otsinud Aeneasi koos tema poja Pallasega etruskide poole. Aeneas saab relvad ja tulevikukujutlustega kilbi (Rooma asutajast imetavast emahundist). 9s rmt: sõjategevus algab
Selle kohapealt oluline on üks Trooja linna kangelane Aeneas, kes pärimuse järgi pääses põlevast Trooja linnast, võttis kaasa oma isa Anchisese ja oma poja Ascaniuse, Aenease ema oli pärimuse järgi Aphrodite. Pärimuse järgi enne Itaaliasse jõudmist tegi ta mitu peatust, olulisima neist Kartaagos, kus ta olevat armunud sealse kaitsja tütre ja valitseja kuninganna Didosse, ta aga rändas edasi Itaaliasse. Itaalias valitses sellel ajal pärimuse järgi kuningas kelle nimi oli Latinus, Aeneas olevat abiellunud Latinuse tütrega Laviniaga, sellest abielust sai alguse suguvõsa, kellest pärinesid Romulus ja Remus. Pärimuse järgi oli üks järeltulijatest kuningas Numitor, kes valitses Albalongas, see kuningas olevat kukutatud tema venna Amuliuse poolt. Amulius olevat hukanud Numitori poja ja oma tütre Rea-Silvia oli ta pühitsenud Vesta preestrinnaks, selle pühitsemisega tahtis ta takistada Numitori järeltulijate troonile pääsemist
annaabi.ee 
