NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE) Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused - artiklid ja määratlejad - pronoomenid - possessiivfraasid - nimed 19. Ruum ja grammatika (kohakäänded, lokalisatsioonid, ruumirollid semantiliste sollidena (vt eespool)) Kohakäänded: - Latiiv (GOAL) – väljendatakse, kuhu poole liikumine toimub (illatiiv (sisse), allatiiv (alale), translatiiv (saav), terminatiiv (rajav)) - Lokatiiv – küsimus „kus“, koha peal olemine (inessiiv (sees), adessiiv (alal), essiiv (olev)) - Separatiiv (SOURCE) – küsimus „kust“ (elatiiv (seest), ablatiiv (alalt)) Prolatiiv nt komi koridor-ti ‘mööda koridori’
radio (radio `kiirgan') radio/aktiivne, radio/meeter re (re `taas, uuesti, tagasi') re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon retro (retro `tagasi, tagurpidi') retro/spektiivne, retro/film senti (centum `sada', märgib sajandikku) senti/meeter, senti/liiter sub (sub `lähis; alam, all, ala') sub/troopiline, sub/ordinatsioon, sub/produkt, sub/kultuur, sub/tiiter super (super `üle, peal, ülem, üli') super/intendent, super/latiiv, super/staar trans (trans `üle, läbi, taga') trans/formeerima, trans/litereerima, trans/portöör, trans/alpiinne tsiid (caedo `tapan') geno/tsiid, herbi/tsiid, insekti/tsiid ultra (ultra `peale, pärast; üle') ultra/violetne, ultra/heli, ultra/parempoolne uni (nus `üks') uni/fitseerima, uni/polaarne video (video `vaatan, näen') video/kaamera, video/salvestus
Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Essiiv (olev kääne) • Läänemeresoome algkeel: -nA (tegelikult juba vana Uurali lokatiiv) • Sõnavormi struktuuri tõttu oli essiiv tugevaastmeline!
(vokivärten). B4. Atributiiv- ja lokatiivtuuma ühend: `mingisugune miski või keegi, tal (mingisugune) miski kuskil ~ mingis asendis': hooned: Valge maeake, kõllane lillike sihen (kanamuna); loomad ja linnud: Hall härg, auk seljas (veskikivi); Must kikas, mulk päälaen (pudel); inimesed: Musta peaga poiss, tõrvakasukas seljas (peahari); Vaksapikune vanamees, raudhabe suus (võti); Väikene Villem, vaskne kübar peas (sõrmkübar sõrmes). B5. Latiiv- ja objektituumade liiteid: Mees läheb metsa, viskab tindi tee ääre (ninanuuskamine); Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja (ahjuroop ja söed). B6. Numeraalipaaridega vorme: hooned, rajatised: Üks saun, sada akent (puuriit); Üts ait, kats lävve (nina); puud, taimed: Üks kuusk, tuhat oksa (samblamätas); loomad, linnud, kalad: Neli hobust, ühed ohjad (veski); Üks hani, neli nina (padi); Üks kala, kaks hända (põll);
annaabi.ee 
