Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd
See oli tingitud sellest, et juba Hellenismi ajast oli idas kujunenud välja arenenud tsivilisatsioon oma infrastruktuuriga ja traditsioonidega. Peamise osa elanikkonnast moodustasid vabad kodanikud, ehk käsitöölised ja talupojad. Orjade osakaal juba sellel etappil oli suhteliselt väike, kuna võrreldes Läänega olid latifundiumid idas vähelevinud just nende samade eelpoolmainitud arenenud traditsioonide tõttu. Antud asjaolu on eriti tähtis, kuna latifundiumite baasil arenes tormiliselt veel Keisririigi lõppaastail Lääne- Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes. Etniliselt oli Bütsntsi rahvastik väga kirju (sarnaselt tänapäeva Venemaale) ning ühendavaks
Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes.
Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes.
Ka põllumajandus oli idas ja läänes oluliselt erinev. Kui idapoolsetel aladel harisid põldu peamiselt kas isiklikku maatükki omavad või rentnikuna suurmaavaldaja põlde harivad väiketalupojad, siis läänes ja osaliselt ka Itaalias kujunesid ulatuslikud, peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused – latifundiumid. Loomulikult ei puudunud sealgi väiketalupojad, kuid nende osakaal jäi idaprovintsidega võrreldes väiksemaks. Vabariigi lõpul ja keisririigi algusaegadel läks latifundiumite toodang peamiselt müügiks. Näiteks Põhja- Aafrika latifundiumid varustasid tavapäraselt leivaviljaga Rooma linna. Kuid mida enam aeg edasi läks, seda enam hakkasid latifundiumid muutuma isemajandavateks suurmõisateks, kus toodang tarbiti ja paljud tarberiistad valmistati kohapeal. Nii hakkas kaubavahetus lääneprovintsides varase keisririigi lõpupoolel aegamööda vähenema. Kuna vallutussõdade lõppedes muutus ka orjade hankimine raskemaks, hakkasid latifundiumide omanikud
annaabi.ee 
