olnud väga rikkad, toidu pärast. Tarbiti enda talude toodang enamjaolt laostusid talud ning selle toodangut ning saadeti välja, inimesed sattusid järel tekkisid seda välja. nälga ega suutnud latufundiumid. Kasvatati ennast enam toita. kreeklaste eeskujul viinamarjasid ja oliive. Latifundiumide toodang läks vabariigi lõpul peamiselt müügiks.
kolmandad olid saanud nime kiivrile maalitud kala murmo järgi. Kus nad elasid? Majandites töötavad orjad elasid viletsates ubrikutes, kus leidus vaevalt ruumi magamisaemele. Õhtuti koguneti suurde talukööki, ahju ümber. Seal söödi, talvisel ajal tehti käsitööd, seal möödusid ka orja napid puhkehetked. Kes nende ülevaatajad olid? Kuna peremees ei vaevunud alati ise põllutöid juhtima, siis hakkasid orjade tööd suunama villade ja latifundiumide valitsejad. Need olid tavaliselt orjad, kes erilise agarusega ja julmusega teiste orjade suhted püüdsid pälvida peremehe usaldust ning saada vabaks. Rikkad ja aristokraatsed Rooma naised ei tegelnud peaaegu millegagi peale oma majapidamise käsutamise ning vaatasid ka orjade järele. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vana-rooma_nov_karoliinekorol.htm H.Palamets “Vanaaja kultuurist ja olustikust” Kirjastus “Valgus” 1976
Kõikjal mujal olid roomlased aga kultruuritoojad. Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal. Peamiseks keeleks oli ladina keel, millest on arenenud neis piirkondades praeguseni kõneldavad romaani keeled. Lääneprovintsides oli peamiseks elatusallikaks põllumajandus. 2 Latifundiumid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused, mis levisid lääneprovintsides ja osalt ka Itaalias. Esialgu läks latifundiumide toodang peamiselt müügiks, kuid mida aeg edasi, seda enam hakasid latifundiumid end ise majandama. Lõpuks said neist suurmõisad. 3
· aristokraati kutsuti patriitsideks · peamiselt põlluharijatest kujunes maakaitsevägi 6. Columella traktaat põllumajandusliku olukorra kohta · 1. sajandil p.Kr · kurdab oma traktaadis orjade halva töö üle · soovitas eriliselt kohelda naisorje, kellel on järeltulijad. · kaugetes piirkondades on kasulikum maa tükeldada väikesteks kruntideks ja anda need rendile · pooldab latifundiumide jaotamist suured teritooriumid. · oli intensiivse majandamise pooldaja. 7. Prantsusmaa talupoegade liigitus 11.-15. Sajandil Pärisori Serv Talupoeg Villaan Pärisori (Serv)- sõltus isiklikult senjöörist, kelle maa peal ta elas. Serv pidi maksma pearaha, nn. abiellumismaksu juhul, kui serv abiellus vaba naise või teisele senjöörile kuuluva serviga; surnud käe maksu, s.t
Näiteks Põhja- Aafrika latifundiumid varustasid tavapäraselt leivaviljaga Rooma linna. Kuid mida enam aeg edasi läks, seda enam hakkasid latifundiumid muutuma isemajandavateks suurmõisateks, kus toodang tarbiti ja paljud tarberiistad valmistati kohapeal. Nii hakkas kaubavahetus lääneprovintsides varase keisririigi lõpupoolel aegamööda vähenema. Kuna vallutussõdade lõppedes muutus ka orjade hankimine raskemaks, hakkasid latifundiumide omanikud kasutama oma maade harimiseks rentnike ja sõltlaste tööjõudu. Nii ilmnesid varase keisririigi lõpul esimesed märgid orjandusel põhineva majanduse langusest. Kultuur ja vaimuelu hilise vabariigi ning keisririgi ajal Haridus Varasemal ajal kasvatati ja õpetati lapsi kodus pereisa käe all. See seisnes peamiselt praktilisteja sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga levisid kreeka kombed, hakati suuremat tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele
annaabi.ee 
