16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13
· Fortunella -- · Poncirus trifoliata x Citrus sinensis x Fortunella -- · Alemow, Colo, C. macrophylla · Blood orange · , (Calamansi) · -- ChungGyun Ponkan · Djeruk limau, C. amblycarpa, Indonesia o , · (Citrus sphaerocarpa) · - (Citrus hystrix) · Key lime Citrus aurantifolia · Kinnow · Khasi pepeda, C. ? latipes · Limequat, · Orangelo: Chironja · Orangequat, · , (Citrus grandis Osbeck C. paradisi Macf.) · , (Citrus latifolia) · , , (Citrus limonia) · Satsuma · Shekwasha, Taiwan tangerine, Hirami lemon, C. depressa · Sunki, Suenkat, C. ? sunki · , Sweet Lime, Central America, C. ? limettioides 4 · Tachibana Orange · : Minneola tangelo Ugli Orlando tangelo · Tangor C. ? nobilis · Ugli fruit , . : , , . , , . (Citrus L.) . , ;
europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad
1. NIMETUS Lavendel - Lavendula (ld.k) 2. PÄRITOLU Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses.
ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud). Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik taimi hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud sugukromosoomidele sarnased kromosoomid. Näiteks pusurohul (Silene latifolia) on kirjeldatud XY-süsteemi sugukromosoomid ja hõlmikpuul (Ginkgo biloba) WZ-süsteemi sugukromosoomid. Osal selgroogsetest määrab soo ära väliskeskkonna temperatuur. Iseloomulik kilpkonnadele ja krokodillidele. Kiletiivalistel on sugu määratud organismi kromosoomide kordsusega (ploidsusega). Diploidsest embrüost (viljastatud munarakust) areneb emane mesilane (kas siis emamesilane või töömesilane) ja haploidsest embrüost (viljastamata munarakust) areneb isane mesilane ehk lesk.
Sug. Bromeliaceae bromeelialised o Ananas comosus - ananass (koguvili = liitvili = terve õisik) Viljad sisaldavad bromeliini valgulagundavat ensüümi, mis soodustab seedimist (ideaalne magustoit) Sug.Typhaceae - hundinuialised o 2 perekonda, 30 liiki Kosmopoliitse levikuga Kiudained Noored võrsed ja tärkliserikas risoom on söödavad Typha latifolia laialehine hundinui Sug.Sparganiaceae - jõgitakjalised o Per Sparganium jõgitakjas Saprganium erectus Sug. Juncaceae loalised o Rohttaimed; Lehed: vahelduvad, enamasti kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehe sarnased, lahtise või kinnise tupega. Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, märkamatud, sageli tihedates pööristes, ühe või enama kandelehega
kloriide. Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab põõsaid vigastades ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse ja samuti haigestuvad põõsad teatud viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. Rikkalik sordivalik: 'Alba'; 'Alborosea'; 'Angustifolia'; 'Arnold Red'; 'Discolor'; 'Fenzlii'; 'Gracilis'; 'Grandiflora'; 'Hack's Red'; 'Latifolia'; 'Louis Leroy'; 'Lutea'; 'Morden Orange'; 'Nana' 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed. Õied on väikesed, viietised, asetsevad enamasti tipmistes pöörisjates või kännasjates õisikutes, valged kuni kollakad (kreemikad), enamasti lõhnavad. Viljad on 3.
annaabi.ee 
