· Juure- ja tüvemädanikud · NB! Puude tormikindlus väheneb koos vanusega! Suuremad tormikahjustused Eestis! · 6.-7.08.1967- 6,1 milj tm · 1.-2.11.1969- umbes 500 000 tm · 16.-21.07.2001- 1,15 milj tm · 04.07.2002- 150 000 tm · jaanuar 2005- 150 000 tm · 03.07.2016- 500 000 tm · Tormikahjustuste tagajärg- üraskite hulgisigimine! Lumi ja jäide · Lumekahjustusi esineb aeg-ajalt samuti eelkõige hiljuti hõredaks raiutud latiealises metsas. · Lume raskuse all puud kas murduvad (lumemurd) või koolduvad (lumevaalimine) · Lehtpuudele on ohtlik märg lumesadu varasügisel, kui puud on alles lehes. · Lumekahjustusi aitab vähendada hoidumine puistute liiga järsust hõrendamisest. Külm · Kevadised hiliskülmad kahjustavad puude pungi ja noori võrseid. Harilikul kuusel esineb kaks vormi, millest üks on varapuhkev, teine hilja puhkev. Kultiveerimisel valida teine
Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu liigilisest koosseisust ja vanusest (arengustaadiumist). Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimestiku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa
Tugevale hapnikuvaegusele on vastupidav mänd. Liigniisketel aladel võivad kasvada ka sookask ja sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi on liikuv ja hapnikurikas. Sademetel on taimedele ka teistsugune mõju. Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused latiealises puistus (20...40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peened. Eriti ohtlik on, kui seesugune puistu on tugevalt harvendatud. Kahjustatakse tavaliselt okaspuid (eriti mändi). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel; neil murdub tavaliselt latv. Taimed saavad niiskust peamiselt sademetest. Sademete hulk Eestis on 500...700 mm aastas. Sellest langeb soojal aastaajal 350...500 mm ja külmal aastaajal 150...200 mm.
Kuid ka ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu liigilisest koosseisust ja vanusest (arengustaadiumist). Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimestiku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: ● Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar,
annaabi.ee 
