· Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi' · H-kadu: ummok 'hommik' · Läti eesliited: pa/laku 'lakkuda'
tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’; de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’;
saj enamasti Leedu päritolu vürstid. 14. sajandil oli populaarne nähtus Lääne-Euroopa rüütlite jaoks käia ristiretkel Preisimaal, käia paganate vastu sõjakäigul oli üks olulisi atribuute rüütlikskäimise juures. Sooritati sellised kohusetäitmise retked Preisimaale, nimetatakse ajalookirjanduses kui Preussenreisen. Enamasti suundus ristisõjaturism Preisimaale, aga osaliselt ulatus ka Liivimaale. 14. saj esimesel poolel on osutunud üheks tüliallikaks piiriküsimus ida-latgalis, paikkond, mida 20. sajandil on nimetatud nn Läti Ida- Setumaa, mis tänapäeva kuulub Venemaale. Samm-sammult koloniseeriti seda ala Pihkva poolt, lahkarvamused selle vahel, kus Liivimaa ja Pihkva piir asub. Piiritüli ei olnud ka nii akuutne, et selles osas alatist ja suurt sõda oleks tulnud - üks nendest konfliktides, mida muudes kontekstides esile toodi - Purnau küsimus. Eestis 14. saj ajaloos on tähtsündmuseks Jüriöö ülestõus - me teame selle kohta väga vähe
Kuramaa kõrgustik-madal kõrgustik moodustab ühe osa Leedu kõrgustikust, Ida-läti (Latgale)kõrgustik, Alüksne kõrgustik (Haanja kõrgenduse pikendus lõuna suunas. Kõige suurem on Liivimaa kõrgustik- Vidzema. Kõrgeim mäetipp 312 m üle merepinna Liivimaa kõrgustikus. Madalike kõrgustiku vahed on soostunud. Merd on vähem 530 km. Siseveekogusid palju rohkem kui 12 000 jõge, üle 3000 järve, üsna väikesed. Suurim järv paikneb Latgalis-Lubans.Põhjaaladel- Bustnicki (Asti järv). Kuramaal-Engure-tekkinud rannikuluidete taha tekkinud veest. Jõgedest suurim ja võimsam- Daugava (Väina) suurem kui emajõgi. Saab alguse Venemaal õle 1000 km pikk. Läbib suuri linnu. Venta- saab alguse Leedust, voolab läbi Kuramaa ja lõppeb Ventzpilsis.poolitab Kuramaa kõrgustiku. Läbi Zengale voolab Lielupe-suubuvad 10 ja 10 väiksemad suubuvad jõed. Suubub Riia lahte (Läti lahte).
annaabi.ee 
