[c] africada palatal sorda [ɟ] africada palatal sonora Nasales - Se produce un cierre de los órganos articulatorios bucales y un pasaje rinofaríngeo abierto. [m] nasal bilabial sonora [n] nasal alveolar sonora [ɲ] nasal palatal sonora [ɱ] nasal labiodental sonora [n ṇ] nasal interdental sonora [ņ] nasal dental sonora [ᶇ] nasal palatalizada sonora [ŋ] nasal velar sonora Líquidas son las consonantes más abiertas y sonoras. Se dividen en laterales y vibrantes. Laterales - el aire sale a través de un estrechamiento por los lado de la lengua y los rebordes de la región pre o mediopalatal. [l] lateral alveolar sonora [l ṇ] lateral interdental sonora [ļ] lateral dental sonora [λ] lateral palatal sonora Vibrantes - se producen una o varias interrupciones momentáneas durante la salida del aire, producidas por contacto entre el ápice lingual y los alveolos. [ɾ] vibrante alveolar simple [r] vibrante alveolar múltiple
claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes
◦ keskmised (v. media) [e, o] ◦ madalad (v. abierta (=baja)) [a] Consonantes: ◦ Klusiilid e sulghäälikud (oclusivas) – [t, d] ◦ Frikatiivid e hõõrdhäälikud (fricativas) [θ, s] ◦ Afrikaadid e poolklusiilid (africadas) [ʝ] ([ʤ]) ◦ Nasaalid e ninahäälikud (nasales) [m] ◦ Liikvidad e sulahäälikud (líquidas) ◦ Külghäälikud e lateraalid (laterales) [l] ◦ Tremulandid e värihäälikud (vibrantes) [r, ř ] Los fonemas o los sonidos que se encuentran antes del núcleo están en posición explosiva/ posición silábica prenuclear) fonema nuclear Los fonemas o los sonidos que se encuentran después del núcleo están en posición implosiva/ posición silábica postnuclear Las vocales Características: Desde el punto de vista fonético:
b) ühepoolsel kontraktsioonil toimub rotatsioon vastupidises suunas. 10. Mm. interspinales lumborum, thoracis et cervicis paarilised kimbud, "tõmbuvad pingule" naaberlülide Proc. spinosus' te vahel; aitavad kaasa lülisamba ekstensioonile ning vertikaalasendi säilitamisele. 11. Mm. intertransversarii posteriores et anteriores cervicis, thoracis, mediales et laterales lumborum paarilised kimbud, "tõmbuvad pingule" naaberlülide Proc. transversus' te vahel; aitavad kaasa lülisamba vertikaalasendi säilitamisele ja kallutavad seda ühepoolsel kontraktsionil vastavale poolele. 12. Mm. levatores costarum breves et longi kulgevad lehvikutaoliselt lülisambalt roietele (M. levatores costarum breves - lühemad, kinnituvad kohe roietele; M. levatores costarum longi - pikemad, kinnituvad roietele üle ühe)
on tekkinud kahest allikast 1. lamina choroidea epithelialis (B20) – katteplaadi õhuke jäänus (seespool) 2. pia mater (B21) – aju pehmekest (väljaspool) – tekitab neljanda vatsakese laes “T” kujulise soonpõimiku – plexus ventriculi quarti (C22) on 3 ava, mis ühendavad ajuvatsakestesüsteemi subarahnoidaalõõnega: 1. apertura mediana (C23) – all keskel 2. aperturae laterales (C24) – külgsopiste piirkonnas KESKAJU - MESENCEPHALON - siseõõs muutunud kitsaks keskajuveejuhaks – aquaeductus mesencephali (A1) JAOTUS 1. Tectum mesencephali (A2) – keskajukate – paikneb veejuhast dursaalsemalt 2. Pedunculus cerebri (A3) – suurajujalake – veejuhast ventraalsemalt Pars doralis ehk tegmentum mesencephali (A4) – keskajukatend Pars ventralis ehk basis pedunculi (A5) – suurajujalakese põhimik VÄLISRELJEEF
, , . . , tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). , (): 1. , sinus sagittalis superior, . , , , . -- , lacunae laterales, . 2. , sinus sagittalis inferior, . 3. , sinus transversus, . . , , sinus sigmoideus. . - , - . , -- , , , - . 4. , sinus rectus, . . 5. , sinus cavernosus, , . . , : , . . , , -- . . . . , sinus intercavernosi. . 6. - , sinus sphenoparietalis, , . 7. , sinus petrosus superior, .
Neem (promontorium). Vaagenmisel pinnal (facies pelvica) asuvad vaagenmised ristluumulgud (foramina sacralia pelvica). Nende mulkude vahel kulgevad ristijooned (linea transversae). Selgmisel pinnal (facies dorsalis) on selgmised ristluumulgud (foramina sacralia dorsalis). Keskpidine ristluuhari (crista sacralis mediana) kulgeb ristluu keskel, mille kõrval on keskmine ristluuhari (crista sacralis medialis) ning külgmine ristluuhari (crista sacralis lateralis). Ristluu külgmised osad (partes laterales) asuvad ristluumulkudest lateraalsemal. Külgmiste osade lateraalsel küljel asub kõrvalestjas pind (facies auricularis). Ristluud läbib ristluukanal (canalis sacralis), mis avaneb ristluukanali-lahiga (hiatus sacralis), mida omakorda piiravad ristluusarved (cornua sacralia). Ristluukanalt ühendava ristluumulkudega lülidevahemulgud (foramina intervertebralia). KAELALÜLID (vertebrae cervicales) KANDELÜLI- atlas (1.lüli)
Musculus iliocostalis thoracis o: costa 7-12 i: costa 1-6 Musculus iliocostalis cervicis o: costa 3-7 i: C4 – C6 (processus transversi) Musculus intertransversarii mediales lumborum i ja o: L1 – L5 processus mammillaride vahel f: ühepoolne -> painutab kaela- ja lumbaalosa lateraalselt küljele; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab kaela- ja lumbaalosa Musculus intertranversarii laterales lumborum i ja o: L1 – L5 processus transverside vahel Musculus intertransversarii posteriores cervicis o ja i: C2 – C7 tuberculi posteriorite vahel Musculus intertransversarii anteriores cervicis o ja i: C2 – C7 tuberculi anteriorite vahel Musculus levatores costarum breves o: C7 – T11 (processus transversi) i: järgmise alumise roide processus tranversi
osa), taha-keskele (keskmine osa) või taha-alla (alumine osa); b) fikseerib õlavöötme (võimaldades seega ülajäsemega efektiivselt töötada!) Kõhu lihased. I. Tagumine rühm. M. quadratus lumborum: (koosneb kahest üksteise suhtes risti olevast kihist) o. - crista iliaca ja nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata. Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel. (Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!) II. Eesmine rühm. M. rectus abdominis: o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i. - ramus superior ossis pubis (tuberulum pubicum`i ja sümfüüsi vahel), lihase kõht on jagatud 4 - 5 segmendiks, nende vahel on intersectio tendinea`d; lihase ümber on vagina musculi recti abdominis;f. - a)
annaabi.ee 
