8. Mis on SIMM ja DIMM mälude erinevus? 3p V:SIMM-il on ühel pool aind kiibistik ja DIMM-il on mõlemal pool (RAM-pulgal) 9. Mida tähendab SO-DIMM ja kus seda mälu peamiselt kasutatakse? 2p V: SO-DIMM tähendab Pisi DIMM. Seda mälu kasutataks peamiselt sülearvutites. 10. Mis vahe on ,,Unbuffered" ja" Registered" mälul? 2p V: Registered mälus on usaldusväärsem signaal, Unbuffered mälus on elektriliselt registriga signaale, ohverdades kella latentsust 11. Seleta lahti kõvaketta(HDD) tööpõhimõte? 5p V: Talletada faile sinna peale mida saab hiljem avada arvutist. Hoiustada salvestatud asjad aind ühele asjale mida saab ümber tösta vajadusel. 12. Mitme tolline HDD läheb üldiselt lauaarvutisse ja mitme tolline sülearvutitesse? 2p V: Lauaarvuti 3,5tolli ja 2,5tolli läheb tavaliselt sülearvuti 13. Mida tähendab ,,Bad sector"? 2p V: Paha sektor kus on kõvakettal vigane ja sinna ei saa salvestada kuna see on
tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paralleelselt ja märkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). 3 1 Otse mällu pöördumine DMA. Milleks seda vaja on? DMA (Direct Memory Access - mälu otsepöördus) on emaplaadi arhidektuuriline suutlikkus saata edastatavad andmed seadmest (näiteks kõvaketas, Cd-ROM) otse emaplaadil olevasse mällu. Protsessor pole nõnda andmeesdastusega seotud ning seega tõuseb ka üleüldine arvuti jõudlus.
Elektrikulu ja jahutus on tavaliselt üks Blue Gene/L superarvuti kapp, kus on bladeid, mis hojavad väga mitmeid protsessoreid faktoritest, mis limiteerib süsteemi suuruse. (Näiteks Tianhe-1A võiks kulutada iga aasta mitme miljoni dollari väärtuses elektrit.) Informatsiooni kahe arvuti vahel ei ole võimalik liigutada kiiremini kui valguskiirus. Selletõttu superarvuti, mille osad on üksteisest palju meetreid eemal, peab omama latentsust vähemalt kümneid nanosekundeid. Seymore Gray superarvuti kavandid üritasid 5 selletõttu hoida kaableid nii lühikesena kui võimalik. Modernsetes superarvutites, mis on ehitatud paljudest paralleelselt töötavatest tavaprotsessoritest, on tavaline latentsus kahe protsessoril vahel 1 kuni 5 mikrosekundit. Protsessoritest üldiselt kasutatakse AMD Opteron-i, kuna sellel on hinna ja jõudluse suhe
Selle taktsagedus on kaks korda suurem kui DDR SDRAM-il ning seega töötab ta neli korda kiiremini kui tavaline SDRAM. DDR2 peamine eelis oma eelkäija, DDR SDRAM ees, on töötamine kaks korda kiirematel sagedustel. See on saavutatud paranenud siini signaliseerimisega, ja mälupesikute (memory cells) juhtimisega poole taktsageduse (veerand andmeedastuskiirusest) juures. DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks (dual pumping)
Hulgiprotokoll-siltkommutatsioon IETF'i standard pakettide marsruutimiseks Internetis. MPLS on disainitud kandmaks erinevat liiki internetiliiklust nagu ATP, Etherneti raamid (frames), SONET ja ka IP pakette (packets). MPLS loodi selleks, et ATM välja vahetada, sest tänapäeva magistraalvõrgud on väga kiireks läinud (40Gbits ja rohkem) mistõttu enam 1500 baidine paketi suurus ei mängi välja vaid jääb väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes. Sarnaselt Cisco siltkommutatsioonile kasutab edastamisinformatsiooni sisaldavaid silte (tag), mis lisatakse IP pakettidele võrgu servadel paiknevates servamarsruuterites (label edge router - LER). Viimased teostavad keerulist pakettide analüüsi ja klassifitseerimist, kuid teevad seda ainult üks kord, enne kui saadavad paketi võrgu südamikku. Südamikus paiknevad marsruuterid, mida
1 Sissejuhatus Hepatiit C viirus (HCV) on positiivse RNA-ga üheahelaline viirus.(1) Genoom kodeerib 3-me struktuur (core, E1, E2), ioonkanali (p7) ja 6-t mittestruktuurset valku (NS2, NS3, NS4A, NS4B, NS5A ja NS5B). Neil valkudel on roll HCV sisenemise/replikatsiooni/väljumise osas rakus ja seega on need potentsiaalsed antiviraalsete ravimite ründepunktid. HCV paikneb oma elutsüklis vaid tsütoplasmas seega latentsust ei esine ja haigus on välja ravitav. Viimane ei välista uuesti nakatumise võimalust.(6) Üle maailma sureb HCV tagajärjel igal aastal umbes 399000 inimest. (7) Peamised ülekandeteed on seotud verega. On võimalik ka vertikaalne ja seksuaalsel teel levik. Eristatakse 6 genotüüpi.(1)Umbes 60% nakatunud genotüüp ühega.(12) 60-70% juhtudest on asümptomaatilised.(1) Enamus nakatunutel areneb krooniline infektsioon, mis võib umbes 20
Kommutaator (lüliti) //switch// - on seade, mis suunab teatisi, läbi transiitsõlmede, teatiste saatjate (andmeallikate) ja vastuvõtjate (andmeneelude) vahel. 42. Andmesidevõrke iseloomustavad näitajad. Sõlme (tipu) aste //node degree// - võrgu sõlmega ühendatud kanalite arv. Läbiase //bandwidth// - maksimaalne teatiste arv, mida võrk suudab edastada ajaühikus. Latentsus, viide //latency// - aeg, mis kulub võrgus info edastamiseks infoallikast infoneelu. Latentsust määratletakse ka ajaga, mis kulub nullpikkusega teatise edastamiseks. Ühenduvus //connectivity// - võrgu sõlmede arv, mis on vahetus naabruses antud sõlmega, st sõlmede arv kuhu antud sõlmest jõutakse ühe hüppega //hop//. Diameeter //diameter// - maksimaalne sõlmede arv, mida teatis läbib oma teel andmeallikast andmeneelu. Diameeter iseloomustab teatise edastuseks kuluvat aega, st latentsust.
UDP veaparandusi ,kuna need teevad uhenduse · No handshaking aeglaseks. UDP puhul aga on lood vastupidised. Voi naiteks televisiooni otseulekanne , oled noud Retransmission Timeout (RTO) pigem Kui timeout on liiga pikk siis see lisab kaotama paariks hetkeks pildi kvaliteedi kui uhenduskanalile vaatama seisvat latentsust ehk teeb uhenduse aeglaseks. pilti. Oletame kui andmed joudsid ruttu sihtkohta ja Ulejaanud teenuste puhul kus pole aeg oluline said vastuse voib varieeruda siis ennem ei saa ikka saata uusi andmeid kui nii biti kiirus kui ka signaali hilistus (e-mail timeout pole naiteks) labi ,seega see raiskab aega. ,ning sellele on seega ka koige vaiksemad nõuded.
annaabi.ee 
