parasümpaatilisele inervatsioonile. Kojad on seejuures tundlikkumad võrreldes vatsakeste juhtesüsteemiga ning vähem tundlikumad, kui sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm, parasümpatilisele stimulatsioonile. Seega mõõdukas parasümpaatiline stimulatsioon aeglustab normaalset siinusrütmi ja võimaldab kodades paikneval sammuandjal ülevõtta erutuse tekke. Väga tugev parasümpaatiline stimulatsiooni korral peab sammuandja funktsiooni ülevõtma hoopis vatsakeses paiknev latente sammuandja. 2.1.1.4.Latentsete sammuandjate suurenenud automatism Kui latentne sammuandja omab kiiremat spontaanset depolarisatsiooni faasi kui sinuatriaalsõlm, siis võib esineda olukord, kus latentne sammuandja võib üle võtta erutuse tekke funktsioon. Impulssi, mis tekib varem võrreldes normaalse südame rütmiga, nimetatakse ektoopiliseks löögiks ning sarnaste ektoopiliste löökide jada nimetatakse omakoda ektoopiliseks rütmiks
elamuseni teises sensoorses või tunnetuslikus modaalsuses nt künntega tahvli kraapimine - Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos - Valusa koha silitamine töötab, sest on olemas valuvärav. Ühed retseptorid saadavad häirivaid ja valusaid signaale, teised pehmeid ja silitavaid. Võib juhtuda et pehme signaal võtab üle. Fantoomvalud - Amputeeritud kehaosa valu tundmine - Ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub info sissevool > latente pidurdus väheneb > sellele piirkonnale levib naaberala erutus > põhjustab fantoomvalu Agnoosia – sensoorsete ärritajate tajumise häire - Tundlikkus pole kadunud - Pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - Pole kõnehäired - Enamasti visuaalne Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat. Inimesed saavad imekombel liikuma Plastiline homunkulus ……..
c.iii.2. 3a. : anaalnefaas (pärakupiirkond) sooletühendus nauding(füsioloogiline); aga ka vaimne, sest ta saab näiteks kiita kui potil käib; laps saab hakata ka kakaga protsetima c.iii.3. - : falliliseks faasiks- hakatakse avastama suguorganeid, mängud, näiteks arsti mäng c.iii.4. Latente piirkond- mitte ükski organ ei domineeri c.iii.5. Puberteet- suguorgan c.iii.6. Genitaalne periood- suguorganid on jälle esiplaanil c.iii.6.a. Seksuaalenergia ei lähe kõik korraga ühest perioodist teisse, vaid jääb midagi vanast ja võib liikuda tagasi varasemate rahukldamisviiside juurde. 3
on erutus. Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad 1)tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, 2)närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja 3)erutust töötlevad peaaju osad. Analüsaatori töö on reflektoorne. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Aistingi latente periood on aeg, mil aistingu eeldused on olemas kui teadvustamata. Adaptsioon on meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis.
annaabi.ee 
