Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus).
Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid. HÜDROGEOLOOGIA On teadus põhjaveest: tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest oamdustest. Põhjavesi - maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb Sulamine: seotakse energia Aurustumine: seotakse energia Kondensatsioon: vabaneb energia Vee üles liigutamiseks on juurde energiat vaja, alla tulles vabaneb energia. Hüdrogeoloogia arenes väga kiiresti 19 sajandil, mis on suurelt seotud suurte linnade loomisega
4. Millega seletada põhjavee suurt osakaalu Taani ja Islandi veetarbes? --- 90 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ((Foto: Valaste juga Ida-Virumaal.)) ((Joonis: Ida-Virumaa veeladestikud: Kambriumi-Ediacara veeladestik, Ordoviitsiumi- Kambriumi veeladestik, Kesk-Alamdevooni veeladestik, Ülem-Keskdevoni veeladestik.)) Eestis on põhjaveekihid enamasti maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna- Eestis rohkem põhjaveekihte. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all - nagu kohati Lõuna-Eesti moreenkõrgustikel ja Põhja-Eesti rannikualadel. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis on olulisteks vettpidavateks kihtideks Ordoviitsiumi ja Siluri paekivi
Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise
annaabi.ee 
