maa ei ole päikesesüsteemi naba... See kõik oleks olemata, kui poleks erinevaid tõlgendusi ja erineva mõttemaailmaga geniaalseid inimesi. Me suudame teisi mõjutada hääletoonide ja emotsioonidega. Hääletooni ja emotsiooniga saame panna sõna elama ja jutustama meile loo. Loo tähenduse peab igaüks ise välja selgitama. Sisu välja selgitamiseks on antud meile palju sünonüüme, mille kasutamine oleneb kuulajast. Tuues ühe näite lastevanematelt: iga hea vanem tahab oma lapsele parimat, kuid selle parima andmiseks peab ta mõni kord tõstma häält, et suunata last õigele rajale. Eriti nooruk võib seda valesti mõista, arvates, et ema või isa tahavad tema peale viha välja elada ja teda ainult kamandada. Kurja hääle taga võib peidus olla mure ja hool, mida vanem tunneb oma lapse käekäigu pärast. Tänapäeva poliitika pole muud kui sõnade väänamine ja kokku, lahku murdmine vastavalt poliitiku vajadusele
tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. - Millised sarnasused ja erinevused on Eesti esimese lastehoiu ja kaasaja lasteaia tegevuses? Lastehoiu ja kaasaja lasteaia saransused: 1)Väikelaste Hoiuasutusse võeti 2-7- aastaseid lapsi, kes käisid seal aasta ringi 2) Lapsed toodi kohale siis kui "valgeks läks" ja viidi ära "kui pimedaks läks". 3) Lastevanematelt nõuti, et nad ise toovad ja viivad lapsi. 4) ennelõunasel ajal oldi aias. 5) . Õpiti laule, tähti, arve ja kirjutamist. 6) Väiksematele lastele oli ette nähtud päevane magamine. 7) Lapsed tegelesid käsitööga . 8) Lapsed magasid päeval. Erinevused: 1) Lastehoid oli mõeldud vaesematele lastele, kelle emad käisid tööl. 2) Lastehoius käisid lapsed 6 päeva nädalas 3) Suvel tavaliselt oli laste päev kella 6-20.00. Meil üldiselt lapsed suvel puhkavad (7-19)
3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati
3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati
annaabi.ee 
