Erinevusteks neil päevil on see, et erinevatel päevadel jooksevad erinevad kodumaised sarjad. Sama lugu on ka välismaa sarjadega, mis jooksevad peale uudiseid. Kellaaegade järgi jäävad enam-vähem sarnaseks saadete zanrid. Kanal 2 Oma saateid on umbes 33%, millest 60% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega kuni 3 tundi päevas. Ülejäänud saated on meelelahutuslikud ja kestavad ligikaudu 6 tundi. Sisseostetu saated on 67%, millest 30% on kordused. Lastesaated on ainult hommikuti ja kestavad 1,3 tundi. Suurim osa sisseostetud saateid on serjaalid. TV3 Oma saateid on umbes 36%, millest 42% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega 1 tund päevas. Ülejäänud saated suuremosalt meelelahutuslikud ja kestavad 5 tundi. Sisseostetud saated on 64%, millest 30% on kordused. Lastesaated on ainult kommikul ja kestavad natukene alla 2 tunni. Suurim osa on meelelahutuslikel saadetel. Üldiselt on mõlemad telekanalid suhteliselt sarnased
telejaamades üle maailma. Teleprogrammi võib jagada faktidel põhinevateks ja väljamõeldud lugudeks. Dokumentaalsed ehk faktidel põhinevad saated on tõsielufilmid ja tõsieluline teleajakirjandus: uudised,reportaazid jm tõsielusaated. Siia kuuluvad ka dokumentaalsed saatesarjad. Teleprogrammi väljamõeldud osa moodustavad mängufilmid, multifilmid, sarifilmid, telelavastused jms. On aga selliseidki saateid, mida ei mahuta eelnimetatud liigituse alla: näiteks kultuurisaated või lastesaated on sisult teadmisi pakkuvad suunitluselt harivad, vormilt rohkem või vähem meelelahutuslikud. Televisioon jaguneb: Teleuudis- toetub faktidele ja sündmustele, mis on aset leidnud viimase ööpäeva jooksul. Sari Ajakiri-saatesari, mida näidatakse kord nädalas. Eesmärk on meelt lahutada ja teavet pakkuda. Vestlussaade- saade,kus arutatakse mingil teemal Telemäng- saade, kus konkureerivad võistlejad oskuste, teadmiste, rektsioonikiiruse jpm alusel. Sarifilm- televisioonifilm e seriaal
Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud. 3.slaid · Programmist suur osa kulus mõistagi kommunistliku propaganda peale, kusjuures seda ei tehtud mitte ainult eestlastele, vaid eetrisse anti ka soomekeelseid saateid, mis pidid Lõuna- Soomes soovitud mõju avaldama eriti seetõttu, et Soomes oma televisiooni veel polnud. ETV-s polnud mitte ainult propagandasaated, suure populaarsuse saavutasid näiteks ETV lastesaated ja spordisaated. · ENSV-s läbi viima äärmiselt intensiivset venestuspropagandat: kõik eestlased pidid "teise emakeelena" ära õppima vene keele, samas kui venelastelt ja teistelt sisserännanutelt eesti keele õpet ei nõutud. muulaste sisseränd jätkus, tekkis peagi oht, et eestlased muutuvad vähemusrahvuseks omal maal. · 1. oktoobril toimusid noorterahutused Nõukogude venestuspoliitika vastu Tallinna kesklinnas
programmist peaaegu täielikult. Ometi, aga on 16-27 aastaseid inimesiEesti rahvastikust 21,7%, mis oleks märkimisväärne potentsiaalne auditoorium, kellele luua spetsiifilisemaid saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014)
kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustati ka selle integreerivat rolli ja võimalust RH kaudu propagandat eha. Seda näeme ka saatekavas tehtud muudatustest. Programmi koostamisel võeti suund rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele. Näiteks peeti loenguid Vabadussõjast, võidupühast, sõjaväest, VälisEesti päevadest, kaitseliidust. Patriotsimi sisaldasid ka lastesaated. Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad. Ka tehnilise olukorra parandamist võib vaadelda propagandast lähtuvalt: kuulajaskonna arvu kasv tähendas j seda, et sõnum jõuab võimalikult paljudeni. Kuigi pärast riigistamist mitmekesistus raadio saatekava ning hakati parandama ka tehnilisi tingimusi, tõi riigistamine kaasa eelkõige kindla poliitilise suundumise. 1937. sai valmi 197 meetri pikkune Türi saatejaam, mis oli Baltikumi kõrgeim
raadiotelefraafjaama vahendusel. Ehkki Läänemaa õpilassegakoori esinemist kanti üle tavalist telefoniaparaadi mikrofoni abil, jõudis ülekanne edukalt ka teistesse Eesti linnadesse. Järgnevatel aastatel katsetused jätkusid, paljuski viidi need üle Tallinnasse. Kahekümnendadel koos Kopli raadiojaama sünniga said alguse regulaarsed ülekanded. 1927. aastal võeti vastu raadiomaksuseadus. Raadiosaadetes said alguse lugemistunnid, lastesaated ja deklamatsioonid. 1928. aastal sai oma raadiojaama ka Tartu linn. Kolmekümnendatel sai Eestist Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liige. Ameerikast kohale toodud heliplaadiseade andis Riigi Ringhäälingule uued võimalused raadioülekannete edendamiseks. Samal kümendil täienes Eesti raadiojaamade hulk, kui uus raadiojaam ehitati ka Türile. 1939. aasta oli Eesti raadio ajaloos oluline: siia jõudsin esimesed magnetofonid ning nurgakivi pandi Eesti oma raadiomajale
Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline. Siiski leiti, et telesaadetel võib olla ka arendav mõjul. Näitena tuuakse kuidas lapsed õppisid telerivaatamise käigus võõrkeelseid sõnu (Kruuse, 2011). Samuti on hariva sisuga lastesaate Sesame Street võrdlev uuring näidanud, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem, olid koolitulemustes edukamad. Türgis läbi viidud uuringust ilmnes, et õpetliku sisuga lastesaated võivad teatud määral täita koguni eelkooli kohta. Vaatlus viidi läbi emade ning nende sügisel esimesse klassi minevate laste peal. Ühel grupil paluti vaadata hariva sisuga lastesaadet ,,Kas sa mängiksid minuga?" (,,Benimle Oynar mýsýn?") iga päev. Teisel grupil paluti vaadata samal ajal meelelahutuslikku saadet. Kolmandale grupile räägiti saatest, kuid otseselt ei palutud seda vaadata. Tulemused näitasid, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem olid oluliselt edukamad
Loodussaated on tõesti põnevad. Näinud erinevate loomade elukombeid ning saanud professionaalset infot, kuidas erinevate loomadega looduses neid ärritamata käituda, on vajalik. See sunnib ise uut infot otsima ja lisalugemist hankima. ,,Seebioopereid" ma ei vaata. Need võtavad nii palju aega ja milleks on vaja teada teiste eraelu. Oma elugagi on küllalt tegemist. Kahju, et minu eakaaslaste hulgas on teiste ellu süüvijaid. Multifilmid on osalt lõbusad, aga kui olin pisem, siis olid lastesaated palju südamlikumad ja soojemad. Kui nüüd vahel neid vaatama jään, siis kurvastab, et liiga palju on sõdimist, paugutamist, verdki ... Kas need ikka arendavad mudilasi, missugune on nende kasvatuslik väärtus, kellele neid vaja on ... Arvan, et niisugused tuleks ära 28 keelata, olenemata sellest, et meil on demokraatia ja kõik justkui oleks lubatud. Kindlasti
annaabi.ee 
