suurim vaenlane? PV: Vanaema: Oh jummel! Mina näen teda ju nii harva. Kui televiisoris ei näitaks, ei tea, kas tunnekski ära. Mõnikord tuleb ja siis ka ainult korraks ja kihutab aga jälle edasi. Üks Viljandi ja Tallinna vahet kihutamine kogu aeg. Kõhnaks on jäänud, pole vist aega süüagi!? Vaenlane: Tegi kaks filmi ja nüüd arvab, et on staar. Kütab rämeda papi eest elu lõpuni seda Buratinot teha, endal on nagunii ammu kopp ees. Mida ta üldse teinud on? Peale selle lastesaate? Ja siis arvab, et iga mees võib lambist lavastama hakata? Õppigu enne näitlema! Pinocchio!!! Tulevane laps: Kõige parem, kõige tugevam ja loomulikult kõige julgem. Parim sõber: Paras laiskvorst. Võiks rohkem lugeda, rohkem trenni teha. Teda peaks kogu aeg tagant utsitama. Teised saates osalejad Priidust: Karol Kuntsel: Priit on nutikas, ja lõbus tegutseja. Kord kiirustas Priit pärast etendust Viljandist Tallinna sõitmisega. Poolel teel tuli isu midagi hamba alla osta
(Philips, 2007) 1.2. Bobo efekt Üks parimaid demonstratsioone on 1961.a. Albert Bandura poolt. Ta näitas lühifilme lasteaia lastele. Pooled neist nägid meest plastik-klouni peksmas, teised aga leebeid pilte. Pärast filmi vaatamist lasti lastel mängida igasugu mänguasjadega, sealhulgas ka klouniga. Need, kes nägid klouni peksmist, tegid ka seda, ja kopeerisid detaile nagu sõnu jms. Selline mõju vägivaldsele sisule pole mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Igasse lastesaate tundi mahub umbes 20-25 agressiivset tegevust rohkem kui tippajal täiskasvanu saadetes ning on tõestatud, et saate sisu pole niivõrd oluline kui seda on tundide arv, mida kulutatakse vägivaldse sisu vaatamiseks. Videomängude mängijad reageerivad sokeerivatele piltidele ja võigastele juhtumitele rahulikumalt kui mittemängijad, kuna nende aju on seda harjunud vastu võtma.(Philips, 2007) Uuringud näitavad, et lapsed talletavad mällu vägivaldsust rohkem, mis võivad pähe tulla igal
7) küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega; 8) kasutab endast rääkides sõna mina; 9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme; 10) nimetab tegevusi pildil; 11) kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu. 5 3.1 Gerli oskab: 1. tunneb üsikuid tähti, seosed lastesaate "mõmmi aabits" 2. O-tähe kohta ütleb "see on ümmargune." 3. U-tähte seostab hundikutsikatega (telesaade "mõmmi aabits"). 4. Kui kirjutada paberile tähti (kõik täishäälikud ja mõned kaashäälikud), siis oskab neid öelda. 5. Numbreid loeb 1-10 ni. 6. Kui kirjutada paberile nt. number 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 siis oskab seda öelda 7. Kui küsida, mitme aastane oled, siis vastab, et 2 aastane. 8
Väidetavalt ei saa televisioon põhimõtteliselt õpetada, kuna telerivaatamine on meelelahutuslik tegevus. Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline. Siiski leiti, et telesaadetel võib olla ka arendav mõjul. Näitena tuuakse kuidas lapsed õppisid telerivaatamise käigus võõrkeelseid sõnu (Kruuse, 2011). Samuti on hariva sisuga lastesaate Sesame Street võrdlev uuring näidanud, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem, olid koolitulemustes edukamad. Türgis läbi viidud uuringust ilmnes, et õpetliku sisuga lastesaated võivad teatud määral täita koguni eelkooli kohta. Vaatlus viidi läbi emade ning nende sügisel esimesse klassi minevate laste peal. Ühel grupil paluti vaadata hariva sisuga lastesaadet ,,Kas sa mängiksid minuga?" (,,Benimle Oynar mýsýn?") iga päev. Teisel
annaabi.ee 
