pärast et modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema truu kaaslane, koer Sammeli, kes nüüd on surnud tegelikult on Ilonil olnud palju koeri nende kõikide nimedeks on olnud samelli. Siiski pole Ilon Wikland piirdunud vaid Lindgreni lasteraamatutega, ta on illustreerinud teisigi teoseid, näiteks 2002.a. ilmunud Maarja Taalgreni raamatu rootsi arsti ja kunstniku Axel Münthe elust. Wikland on juba 73 aastane aga ta tahab ikka joonistamisega jätkata hoolimata tema hiljutisest silmaoperatsioonist. Ilonil on ka kindel tööstiil- ta tegeleb vaid ühe asjaga korraga. Ilon Wikland on öelnud: ,,Joonistamine annab mulle nii palju, et seda tahan ikka edasi teha."
Nad kõik näivad väga tõetruudena. Miks? Sest modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema truu kaaslane, koer Sammeli, kes nüüd on surnud. Siiski pole Ilon Wikland piirdunud vaid Lindgreni lasteraamatutega, ta on illustreerinud teisigi teoseid, näiteks 2002.a. ilmunud Maarja Taalgreni raamatu rootsi arsti ja kunstniku Axel Münthe elust. Karjäär algas õnneliku juhuse läbi Wikland tegi oma esimesed illustratsioonid Lindgreni raamatule ,,Mio, mu Mio" a. 1954. ,,Läksin kirjastusse tööd küsima. Lindgren oli just ,,Mio, mu Mio" valmis saanud ning mul paluti sellele proovitööd teha. Need sobisid ning sellest ajast alates pole ma ilma tööta olnud," ütleb kunstnik.
Teadmised, mida tolleaegne ülikool oma kasvandikele pakkus, olid hilisema tasemega võrreldes kahtlemata pealiskaudsemad ja ühekülgsemad. Tuhin, millega sõjajärgsete aastate üliõpilaskond teadmiste kallale tormas, mõjus aga innustavalt ja sisendas optimismi. Kui olin 1952. aastal ülikooli lõpetanud, suunati mind tööle praegusesse Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Eesti.NSV Riiklikku Raamatukokku. Ning siitpeale on mu elukäik õige tihedasti seotud lasteraamatutega. Raamatukogu metoodlkakabinetis töötades oli mu ülesandeks tegelda lastekirjanduse propagandaga. Samal ajal hakkasin aga üha rohkem mõtlema ka lastele kirjutamisest. Juba viimase kursuse üliõpilasena olin ema käest saadud nõuannete põhjal hakanud kavandama väikelasteraamatut "Nii või naa". Nüüd kirjutasin selle lõplikult valmis ning raamat ilmus vene keelde tõlgituna Moskvas 1954. aastal. 1956. aastal lahkusin raamatukogust ja läksin lasteraamatute toimetajaks Eesti Riiklikku
Sarjanumbreid anti välja 50. (Vt eraldi R. Krusteni ’õpikust’ 20. saj luule ja proosa kohta, et saada mingisugune ülevaade selle sajandi autoritest ja nende loomingust.) (21. saj – ka 2000ndate aastate lastekirjandus) Selle sajandi lastekirjandus üllatab debütantide rohkusega. On noori algajaid, aga ka soliidses eas ja hoopis muul alal või täiskasvanute kirjanduses silma paistnud autoreid oma esimeste lasteraamatutega lugejate soosingut võitmas. Püüded ajaga kaasa minna on mõnel eakamal autoril mõnikord sisulise katteta, lapstegelased mõtlevad, tegutsevad ja räägivad nagu autori lapsepõlves ja noorusajal. H. Männi ülipopulaarne, televisioonist läbi käinud “Karuaabits” (1971) on saanud sel sajandil pooltosinat järge, milles tegutseb Karulaane uus põlvkond. Vanema põlvkonna seast paistab silma A. Pervik, kes tabab tundliku meelega kaasajal kerkinud teemasid ja käsitleb neid oma
Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna. Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna triloogia" (,,Tuli ja raud" urbaniseerumisprotsessid Eestis, ,,Õige mehe koda"/"Võõras majas" eestikeelse ärimaailma kujunemine, ,,Rohtaed" kuidas oma hinge korras hoida?). Ristikivi ei mõista oma tegelasi hukka, nad kõik on saatuse mängukannid. Rootsis ilmub 1946 ,,Kõik, mis kunagi oli", 47 ,,Ei juhtunud midagi" (pooleli jäänud triloogia). Pilet IX · Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade
annaabi.ee 
