Näiteid minu vaadete kohta saab tuua ka keelevaldkonnast. Keeleõpet alustades õpitakse tähti ja lihtsamaid sõnu. Kui algajale keelepraktiseerijale anda ette keerukas ja raske lause, siis ei saa ta sellest lausest midagi aru. Sama näide töötab ka vastupidiselt. Keelespetsialistile ei paku pinget lasteraamatu lugemine. Täpselt samuti on ka kunstiga. Kahjuks pean tunnistama, et massimuusikat saab võrrelda lasteraamatuga. Ma ei oska kommenteerida, kas see skeem töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad? Vastuse saamiseks peaks teemasse sukelduma psühholoogiliselt.
Mehed on juurtelt maainimesed, aga sattunud linna. Neil on suured unistused ja lootused, aga kahjuks need ei täitu. 1) ,,Tuli ja raud" tegevus toimub 19. sajandi lõpust alates läbi kolme sugupõlve. Tol ajal algas linnastumine Eestis. 2) ,,Õige mehe koda" (esialgselt ,,Võõras majas") 19. sajandi viimased kümnendad kuni 1930ndate keskpaik. 3) ,,Rohtaed" eesti haritlaskonna kujunemislugu. Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lasteraamatuga "Lendav maailm", mida auhinnati kirjastuse "Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Ristikivi tuntumad lasteraamatud on ,,Lendav maailm", ,,Sellid" ja ,,Semud". 1938. aasta "Looduse" romaanivõistlusel sai Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud" eest esimese auhinna. Tema ainuke luulekogu "Inimese teekond" on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Novellikogu ,,Sigtuna väravad" räägib Euroopa ajalugu kujutavate legendide iroonilisi tõlgendusi
avanemist on Eesti kunstnikud õhinal püüdnud kaasa minna Lääne uusimate kunstivooludega. Ka Arrak. (Roots, 2004) Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur. (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011) Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku altarimaal (1990), EELK usuteaduse instituudi Püha Risti kabeli altarimaal ja sisustus (2000),
Vähemalt neil, kes elavad raamatute maailmas ja moodustavad suure, kireva, lustaka, kurva, põneva ja poeetilise seltskonna, kellesse on võimatu mitte kiinduda. Lastekirjandus on Rootsi lastekultuuri alus. Lastele loodud kunstiteostele mõeldes tugineb kahtlemata suur osa muusikast, teatrist, kujutavast kunstist ja filmist kopsakale raamatuvirnale. Kaasaegsel pildiraamatul on suur tähtsus lapse tutvumisel kujutava kunstiga. Alates Elsa Beskowi läbilöögist 1897. a. lasteraamatuga "Lugu pisi-pisikesest eidekesest"/Sagan om den lilla, lilla gumman on kirjastused tööle võtnud silmapaistvaid illustraatoreid ja kunstnikke. Kaasaegne pildiraamat kujutab endast kaasaskantavat ning pidevalt uuenevat kunstigaleriid. TEATER Võib täie kindlusega väita, et rootsi lasteteater on lakk-kingad kõrvale heitnud. See, mis veel 1960-ndail aastail oli kõrg- ja keskklassist pärit laste meelelahutuseks, kelle
nooruse jaoks." (Ewers 2000: 150). 9 Eesti ei erine selles osas muust maailmast. Lastekirjanduse debütantide arv aina kasvab. Hetkel võivad kirjutada kõik, kellel on soov näha oma nime raamatu kaanel. Kui vaadata eestikeelse laste- ja noorsookirjanduse aastanimestikke, siis leiab sealt aina kasvava hulga inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel saanud maha lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes
annaabi.ee 
