meelde tuletama ka vastava luuletuse niivõrd hingeomased ja kodutraditsioonilised on luuletaja värsid. Paljud neist on viisistatud (nt A. Kapp, G. Ernesaks jt). · 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima" · E. Enno toetub nagu K. E. Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja Kiisu", ,,Tibukesed", ,,Notsukesed", ,,Vaene mees", ,,Hällilaul" jt. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons (31.03.2011, 11:30) Julius Oengo (1901 1941)
Mart- Matis Lill on tema vllapoeg. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke.Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992–1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski esimesed lasteluuletused ilmusid aja kirjas Täheke. Aastal 1975 jõudis lugejate kätte koos Tiia Toometiga kirjutatud raamat,,Kuhuneed värvid jäävad``.Kõige õnnestunumaks lasteraamatuks peab J.Kaplinski ,,Jalgrataste talveund``, mis ilmus 1987. aastal. Kaplinski esimene luulekogu „Jäljed allikal” ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule
ameeriklannasse Fanny Osbourne´i, kes elas mehest lahus. Kui naine 1879. aastal lahutuse sai, sõitis Stevenson Californiasse ja järgmisel aastal nad abiellusid. (Sichtermann ja Scholl 2005,247) 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan ,,Aarete saar" (ajakirjas oli see ilmunud juba eelmisel aastal) ja leiab vaimustatud vastuvõtu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.html) (Romaanist on tehtud korduvalt filme ja etendusi.) Ka Stevensoni lasteluuletused said väga populaarseks. Inspireerituna Edgar Allan Poest, kirjutas ta Kummalise loo dr Jekkyllist ja mr Hyde´ist (The Strange Case of Dr. Jekyll and Mr. Hyde, 1886). Stevenson oskas üleloomulikke elemente kunstipäraselt kasutada jarikastas oma seikluslugusid peenete psühholoogiliste visanditega. Röövitud (Kidnapped, 1886) käsitles kirjaniku esivanemate elu, nende elamuste kirjeldamist jätkas ta novellides. 1887. aastal suri tema isa. Alates 1890
(1910). Müstilist elamust otsiv, teosoofiline ja sümbolistlik luule ei leidnud kaasajal kuigivõrd mõistmist, nii ei hinnanud Enno luule uuenduslikkust neil aastatel tooniandev rühmitusNoor-Eesti. Pärast pausi avaldas Enno veel luulekogud "Valge öö" ja "Kadunud kodu" (mõlemad 1920), kuid nende retseptsiooni varjutas seekord atraktiivse Siuru-rühmituse buum Eestis. Enno vähesed, kuid püsiva väärtusega lasteluuletused koondas koguks "Üks rohutirts läks kõndima" alles Ellen Niit 1957. aastal. Enno on avaldanud ka südamliku proosaraamatu "Minu sõbrad" (1910). Enno tähendus eesti luule kaanoni avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad 20. sajandi lõpuni. Enno luule suur koondkogu "Rändaja õhtulaul", mis hõlmab tema
sümbolid(kujundid) Oluline tasand on õpetlikkus või maailma tutvustamine ja selle eest hoiatamine Eesti lasteluule eelkäija on rahvaluule Rahvusliku liikumise ajal oli ka noortele adresseeritud luuletusi Ilmalike lastelaulude kõrval leidus ka religioosse sisuga laulukesi Lasteluules kohtab palju loetelusid, jadasid (sokid ja kindad, müürid ja majad, pannid ja pajad jne) Lasteluuletused on trükitähtedes. Lydia Koidula (1843 – 1886) Lastele kirjutab esmakorselt 1875 – improviseerib pojale „Hällilaulu“ Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama kippunud põrsast, koerakutsika seiklustest hanedega, linnupoegi noolivast kassist jm Paljude lasteraamatute ja koolilugemike vahendusel tuntakse Koidula luuletusi „Kodu“, „Emasüda“, „Sügismõtted“ jt
annaabi.ee 
