GEORG ORWELL - LOOMADE FARM ARVUSTUS Teost lugema hakates jäi mulje nagu oleks tegu lastekirjandusega, kuid teades Orwelli teist, väga kuulsat teost, ,,1984", on raamat vägagi poliitiline. Lõbusa farmiloo taga on peidus 30-te aastate lõpu Nõukogudemaa ja stalinism. Tänu lihtsale tegevustikule oli selle juures kerge mõista ka loo teist, sügavamat poolt. Tollele ajale kohane, võis tunda ka teoses, loomade ja inimeste vahelist võimuvõitlust, kus vana siga, Major algatas ülestõusu inimeste vastu. Samuti mängis sellel ajal tähtsat rolli ka
Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused "Inimene iseendas" 1928 "Meistri saamine" 1929 Avaldas perioodikas kirjanduskriitikat erinevate nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming Jutustsed "Kodumaa taeva all" "Soomus" "Päikeseloojangu poole" Oli sunnitud tegelema lastekirjandusega (muinasjuttude töötlused,muinasjutukogumikud) 9 pikemat jutustust, üks romaan, üle saja lühijutu ja essee, 4 näidendit, 6 filmistsenaariumit, mitukümmend kirjanduskriitilist artiklit Looming Looming sai kättesaadavaks 1962. a kui ilmus kogumik "novelle" Avaldamiskeeld 1970.-1980. aastatel "Juveniilne meri" 1986 ajakirja Znamja "Auk" 1987 ajakirjas Novõi Mir "Tsevengur" 1972 Pariisis, 1988 Nõukogude Liidus
Kui lapsepõlves ja kodu ning vanemate eeskujul lugemisharjumust ei teki, 13 ei ole see hilisemas eas enam kuigi tõenäoline ja koolis ilmnevad paratamatult õpiraskused(Niiberg&Linnas 2007:81,85). Lastele on vaja fantaasiaküllaseid, värvikaid ja huvitavaid raamatuid, mis seostuvad nende endi kogemustega ja rikastavad neid, ajavad neid naerma ning tiivustavad nende kujutlusvõimet seostuvad nende maailma ja mõtlemisviisiga(samas :91). Lastekirjandusega kursis olek pakub vanemalegi üsna palju. Selle vahendusel on hõlpsam sisse elada lapsemaailma ning suuta mõista oma lapse mõttekäike ja käitumismotiive(Talts&Tilk 1997:83). 14 2.5. Peretraditsioonid Perekond ja peretraditsioonid on olulised iga inimese elus. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus hoitakse au sees rahvakombeid, kus pööratakse üksteisele tähelepanu, kus tuntakse
mõnel juhul siiski esimesteks raamatuteks, mis sisaldavad ilmaliku sisuga õpetlikke lugemispalu. 5. Eesti lastekirjandus 19. sajandil Pärast Arveliust ja Masingut valitses lastele määratud ilukirjanduslike sugemetega raamatu osas tühjus ning vaikus. 19. saj esimene pool oli õppekirjandusegi seisukohalt tagasihoidlik, pidurtatud ebasoodsatest koolioludest. Ei tulnud ka aabitsate ning lugemike kaudu juurde midagi tähelepanuväärset, mida võiks siduda lastekirjandusega. 1840ndateks süvenes pärisorjuse kriis, tekkis massiline talurahvaliikumine. Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele, et tekkis vajadus rahvusliku lugemismaterjali järele.
tab, on talle igapäevaselt tuttav ning isiklikult lähedane. Võiksime veel lisada, et see näitab, et autor tunneb end osana sellest ökosüsteemist, mida ta enese ümber vaatleb ja kirjeldab. Ökosüsteemne käsitlus on kesksel kohal ka Tartu Ülikooli botaanika- professori, looduskaitsja ja -populariseerija Viktor Masingu teostes, kelle ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah-
80ndate keskel ansambliga MTJ ringi tuuritades tutvus Vilep Peeter Volkonski, Raimu Aasa, Hannes Kaljujärve ja Lembit Liivamäega. Tartus elades said sõpradeks Sass Müller, Merle Jääger, Hannes Varblane jt värvikad avaliku elu tegelased. Neid inimesi peab Vilep oma vaimumaailma kujunemisel loetud raamatute kõrval ehk peamisteks teguriteks. (Vilep 2007c). Lastekirjandusliku eeskuju ja iidolina on Vilep nimetanud Ott Arderit. Tema sõnul pani just Arderi looming teda lastekirjandusega tegelema. (Nuka 2004: 5). Vilep tunnistab, et elumere lainetel seilajana oleks ta jäänudki luuletuste perioodikas avaldajaks ja laulukirjutajaks, kui poleks kohanud oma praegust abikaasat Aulit. Ilma Auli Vilepita poleks lastekirjanikku ja luuletajat Vilepit eesti kirjanduse kaardil praegu olemas. Tema julgustamise, kiitmise ja kritiseerimise tulemusel jõudis Vilep 40. eluaasta lähenedes selgusele, et teha tuleks ainult seda, mis meeldib ja mida oskad. (Vilep 2007c)
annaabi.ee 
