enda soole ja õpiks kuidagi kõik peaks toimima. Universaalsed või väljakujunenud Jõurollid - üldiselt on mehed naistest tugevamad ja suudavad teha lühiajaliselt raskeid töid. Naistele aga pidevalt kergemad tööd. Universaalsed tööjaotused. Meeste töö intensiivus ja pikem puhkus. Lastekasvatusteooria - üldiselt laste eest hoolitsevad naised (97% ühiskondadest). Tegevused jaotatud nii, et naistele on jäetud tööd, mis on seotud või ühendatud lastekasvatusega. Majandusiku pingutuse teooria - läheb kokku lastekasvatusega Ohuteooria - mehed vastutavad valdkondade eest, kus on oht surma saada suurem; naistele siis need, kus oht on väiksem. Meeste arv pole loetud ja nende surm pole suur mure. On ühiskondi, kus avalikult on tegevad liidrid mehed. 85% ühiskondadest on ainult mehed liidrid. On ka suured ühiskonnad, kus naised on liidrid meeste seas. Majanduslik võim võib olla ka naiste käes, kuid avalikult on liidrid mehed. Avalik tase
Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus, sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi RIIETUS Egiptuse rõivastus jaotatakse kolme perioodi. Vana riigi periood ( 2778- 2263 a eKr ) Mehed
hulgas oli ka Liibüa päritolu valitsejaid.750 eKr Ülem-Egiptus langes Nuubia valitseja võimu alla.671 eKr Alam- Egiptuse vallutasid assüürlased.664 eKR vaarao Psammetih kukutas assüürlaste ülemvõimu ja ühendas seejärel ka Ülem-Egiptuse oma võimu alla. 2.3. Millised oli Egiptuse ühiskonnas: a) mehe roll ja ülesanded Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Mees osales avalikus elus. b) naise roll ja ülesanded naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad räägivad peamiselt ülemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli juriidiliste õigustega isik, tal võis olla omand, ta võis pärida ning pärandada oma omandiosa testamendiga. Väga vähesed naised oskasid lugeda ja kirjutada, mida aga nõuti ametnikelt. Mõnel naisel oli kohustusi väljaspool kodu
olulisemaks. Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad räägivad peamiselt ülemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli juriidiliste õigustega isik, tal võis olla omand, ta võis pärida ning pärandada oma omandiosa testamendiga.
(Topf.C, 2000, lk. 127-128) 5.2 Kuulamine kodus Tihti on just koduseinad need, mille vahel kuulamisoskuse puudumise üle enam kurdetakse, kuigi “Suhtlemisoskused” autorite meelest tuleb kuulamisoskus kõige rohkem kasuks just partneriga suheldes. Paljude lahkuläinud abielude põhjuseks tuuakse just seda, et üks pool ei kuulanud teist. Ei saa elada aastaid koos, suheldes ainult söögitegemise või lastekasvatusega seotud asju möödaminnes rääkides, ikka vajab mees või naine, et tema lähim, elukaaslane, tema muredele ja rõõmudele kaasa elaks, teda süvenenult kuulaks. Mis on siin probleemi põhjuseks? Ikka jälle sama – viitsimatus, tahtmatus, aja puudus, tüdimus. Olenemata inimese tüübist kasutab igaüks kuulamistõkkeid (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 16). Reeglina on inimene pärast tööd väsinud, tülpinud ja soovib
annaabi.ee 
