EV on liige. Euroopa Nõukogu-(pole EL-i institutsioon)Asutati 1949.Peakorter Strasbourgis.Liikmeid rohkem kui Elis.Eesmärk kaitsta iminõigusi ja demokraatiat.1950 võttis vastu Euroopa Inimõiguste konventsiooni. Euroopa Nõukogu juures töötab ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti sai liikmeks 1993. Inimõigused- Üldised ja võõrandamatud õigused, mis peaksid olema igal inimesel.On kirjas EV põhiseaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses, lastekaitseseaduses, isikuandmete kaitse seaduses.Mõiste pärit Euroopast.Seostub kodanlike revolutsioonide ja vabariikidega.eri kultuurides ja riikides on arusaam erinev.Ameerikas-riik peab igaühele tagama vabadused.Toimetulek on igaühe enda asi.Euroopas- vabadus ja võrdsus olgu tasakaalus.Ühiskond tekitab sotsiaalseid riske(tööpuudus) ja peab aitama neid ka maandada.Igaühele tuleb tagada inimväärne elatustase.
.Ühtegi last ei tohi piinata või mõnel teisel julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohelda või karistada. Üheltki lapselt ei tohi ebaseaduslikult või omavoliliselt võtta vabadust. Igat last, kellelt on võetud vabadus, tuleb kohelda humaanselt ja respektiga. Lapsel, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud karistatava teo eest, on õigus inimväärsele kohtlemisele. b) I. Lapse õogused ja vabadused Eesti lastekaitseseaduses:§ 9. Lapse õigus ainumääratlusele.(1) Iga laps tuleb meditsiiniasutuses arvele võtta kohe peale sündi. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. § 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad
on tervisedendus laiem süsteem. Tervisedendus rõhutab üksikisiku ja kogu elanikkonna tervist ning hõlmab ka tervisepoliitilisi otsuseid, samas kui tervisekasvatus on seotud haiguste ennetamisega ning väljendub teadmiste andmisega ja soovituste andmisega inimestele. Seega on tervisekasvatus osa tervisedendusest. (Laaser, 2003) 5 3. HEAOLU KÄSITLUS Lastekaitseseaduses paragrahv 4 järgi on lapse heaolu selgitatud kui lapse arengut toetavat seisundit, milles on lapse füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused rahuldatud. Lasteaiapersonal saab anda suurt panust sellise seisundi saavutamiseks, kõige vähem ehk majanduslike vajaduste puhul. Uue lapsepõlvekäsitluse kohasel on lapsed subjektid ja aktiivsed sotsiaalsed tegutsejad. Juba
valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. (Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.) Millised seadused reguleerivad lapse õiguste kaitset? Milliste asutuste poole pöörduda kui lapse õigusi on rikutud? · ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhimõtted sisalduvad 1992. aastal vastu võetud lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis. · Nii laps ise, lapsevanem või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lasteabi lühinumbril 116 111
Umbes 80% Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikidest on alates 2001. aasta lõpust keelustanud või piiranud suitsetamist töö- ja vaba aja veetmise kohtades. Euroopas on täielikult keelustatud suitsetamine baarides, restoranides, kohvikutes ja teistes vaba aja veetmise kohtades. Samasuunaline protsess jätkub paljudes riikides ja Euroopa komisjon on andnud sellele oma heakskiidu. (Eesti Arst, 2005: 795) Meie naaberriik Läti keelustas suitsetamise laste juuresolekul. Lastekaitseseaduses võeti ühehäälselt vastu vastav täiendus ning niisugust teadvustatud käitumist, mis asetab lapse tervistkahjustavate tegurite mõjuvälja, loetakse füüsiliseks vägivallaks. Antud olukorra esinemisel toimub süüaluse trahvimine. (Joonas, 2013) 9 Enam ei ole lubatud suitsetada selleks otstarbeks ette nähtud suitsetamisruumis või -alal, kus see oli senini paljudes institutsioonides lubatud. 2007.aasta 5. juunil jõustus
annaabi.ee 
