Anaalsesse faasi fikseerumist iseloomustab agressiivsuse üle- või alakontroll. Fallilise faasi fikseerumise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Libiido võib fikseeruda keskkonnateguritest lähtuvalt või ka läbi mingi haiguse. Järgmine tüüp: Erik Homburger Erikson (1902-1994). Ta on psühhoanalüütik. Tema isast ei tea keegi midagi. Isa jättis raseda naise maha, niiet niipalju siis sellest. Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaalne jõud (arengu seisukohalt). Peab inimest ühiskonna produktiks. ID-ego-superego süsteemist on tema jaoks kõige olulisem ego. Tema psühhosotsiaalset teooriat võiks "mõneti" nimetada ka ego-analüütiliseks teooriaks
Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust. Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt). Inimene on ühiskonna produkt. Kõige olulisem EGO. Inimene on olemuselt ratsionaalne, mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Kõige rohkem meeldib rääkida Egost. Areng toimub
võtab analüüse ning tagab arsti poolt korraldatud ravi. Paljudes haiglates teostab ämmaemand ka esmase ja edaspidised vaginaalsed vaatlused, hindab sünnituse kulgu ja selle vastavust normidele. Ämmaemand võtab vastu sünnituse, hindab vastsündinu seisundit, kontrollib sünnitusjärgselt platsenta ning sünnitusteed, teostab vastsündinu esmase tualeti. Ämmaemand jälgib naist ja vastsündinut ka sünnitusjärgselt ning vajadusel konsulteerib naistearsti või lastearstiga. Ta nõustab naist imetamise osas ning lapse hooldust puudutavates küsimustes. b. naistearst: tavaliselt hindab naistearst sünnitaja seisundit tema saabumisel, tutvub tema anamneesiga ning teostab esmase vaginaalse läbivaatuse. Vajadusel teeb naistearst ka korduvaid vaginaalseid läbivaatusi sünnituse käigus. Naistearst hindab sünnituse kulgu ja selle vastavust normidele, vajadusel määrab lisauuringuid või ravi. Kõrvalekallete esinemisel konsulteerib ämmaemand alati
pole märgata tähelepanu defitsiidi tundemärke (vt. Mis kutsub esile agressiivsust?, lk. 23). Sellest annavad märku rahutu käi- tumine, hüperaktiivsus, kontsentreerumishäired, motoorne ebakindlus, kartlikkus, puuduv huvi joonistamise ja meister - arvutamisel, logofoobia*. Kõiki neid märguandeid tuleb hakata varakult väga tõsiselt jälgima. Ka neil juhtudel on äärmiselt oluline teha tihedat koostööd lasteaia, kooli ja lastearstiga, leidmaks lapsele õiget ning kiiretabi (ravipedagoogika, tööte-raapia, psühhomotoorne teraapia, logopeedi abi, vastavate ravimite manustamine). Nii on võimalik sisendada lapsele posi- tiivsust, et ta ei tunneks ennast igal pool eemaletõugatuna. Loomulikult peavad lapsed õppima oma frustratsioonidega toime tulema, seejuures ise agressiivselt käitumata. Lapsevanemana saate oma last selle juures aidata, veetes iga päev koos temaga aega, hoides last kaisus ning
annaabi.ee 
