Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid: · Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. · Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist. · Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus-ja sotsiaalpoliitika instrumenti.
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb.
lõpetama õigusvastane käitumine ja hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest tulevikus. Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega
kaubatehingutelt või varalt ning on maksud selle mõiste otseses tähenduses. Kuid esineb ka sellised avaliku sektori kulude katteallikad, mida ei saa päris selgeteks maksudeks nimetada, kuna võib ilmneda vastuteene olemasolu või on tegu teatud määäral vabatahtlike maksetega. Siia ,,piiripealsesse" gruppi kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed, kui nende all pidada silmas tuleviku tulude kindlustamist. Eesti keeles nimetatakse ka igasuguseid tasusid (nt lasteaiamaks, muusikakoha maks, elektrimaks, treeningmaks jne), mis sisuliselt seda olla ei saa, kuna nad on tegelikult kehtestatud tasud teatud teenuste eest. Maksud on eksisteerinud sama kaua, kui on eksisteerinud valitsused. Juba piiblis öeldi, et 1/10 saagist tuleb kõrvale panna, et seda saaks ümber jaotada vaesemate elanike vahel ing kasutada preesterkonna toitmiseks. Keskajal eksisteerisid samuti maksud, kuid nad ei olnuud
annaabi.ee 
