Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
kasuks. ● Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Elulugu ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). ● Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk
Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud
mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse laskurkorpusse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud
mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse laskurkorpusse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud
projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, RAIMOND VALGRE esietendus 6. märtsil 2013). aastani 1937 Raimond Tiisel; 7.
JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--
Tööpataljonid, kuhu eestlased saadeti, olid tegelikult surmapataljonid. Metsa- ja muudele rasketele töödele saadetud meestel polnud külmade saabudes sooje riideid, neid toideti nagu vange, arstiabi peaaegu puudus. Algas massiline suremine nälga ja nakkushaigustesse. 1. oktoobril 1941 lõpetati ametlikult korpuse tegevus. Ellujäänud korpuse koosseisu sõjategevus jätkus 8. Eesti Korpuses. 22. juunil 1941 kuulus 22. Eesti Territoriaal Laskurkorpusse umbes 29 000 meest. Sellest päevast juhtis korpust kindralmajor Mihhail Duhhanov. Sõja alguses suurendati korpus Nõukogude Liidust toodud mobiliseeritutega täiskoosseisuliseks (29 000 meest). Väekoondis osales Nõukogude Liidu poolel lahingutes Hilovo, Porhovi, Dno, Soltsõ ja Staraja Russa lähedal. Korpuse esimene rindepäev oli 6. juulil, mil suurem osa üksustest juba Porhovi ees lahinguks valmistus ning esimest korda Saksa luureüksustega kokku satuti.