meeskonnaliikmed jne); tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte. 7. Relvastus ja tehnika Kergrelvastus ja Viru jalaväepataljon on aga esimest korda soomustransportööril Sisu XA-188. Saab ta need siis varem kasutanud scoutspataljoni käest. 8.Traditsioonid 9. kus viivad läbi väljaõpet Laskmisi viiakse läbi peamiselt Sirgala karjääris. 10. Suur õppused Siil, kevad torm
osalise kahjustuse ala sihtmärkide paigaldamise ala, laskekohtade ja tulepositsioonide alaga käsirelvade jaoks, kus kasvav mets saab kuulidest ja kildudest osaliselt kahjustatud; siia kuulub ka lõhketööde teostamise koht, käsigranaadi heitmise koht, kuid metsa majandamine on sel alal siiski võimalik; kahjustuseta ala maa-ala osalise kahjustuse ala ja harjutusväljaku piiri vahel (laskeväljade teenindusalad ja õppeväljad), kus ei sooritata laskmisi lahingumoonaga. Harjutuseks kasutatud maa-ala tuleb koristada traadid, tähistuslindid kokku kerida, kasutamata küttepuud riita laduda või kaasa võtta; prügikotid metsast kaasa võtta, sest jäätmete metsa ladustamine ja matmine on keelatud; teekahjustused likvideerida; rajatud välikäimlad kinni ajada ja mätastega katta; lõhkemata lõhkekehad üles otsida ja ettenähtud korras kahjustada;
sünteetilisest materjalist. Hüpits nõuab võimlejalt head hüppevõimet, kiirust ja kordinatsiooni. Palli elemendid on põrgatused, veered kehal või maas ning visked ja püüded. Pall on dünaamiline vahend, mis kava vältel ei tohi olla staatikas. Vahendipõhised elemedid on veered kehal või maas, põrgatused ning visked ja püüded. Vahenditöö hõlmab kaheksaid, lahti laskmisi, ringitamisi ja kiirgutamisi. Palli võib olla tehtud sünteetilisest materjalist või kummist, läbimõõt peab olema 18-20cm ja miinimumkaal 400g. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi. Rõngale omased kehaelemendid on pöörded, hüpped, painduvuse ja tasakaalu elemendid. Vahendiga tehtavad elemendid on tiirutamised ümber kehaosade, visked ja püüded, veered põrandal ja kehal, rõngast üle ning läbihüpped. Vahendiga kiigutatakse, ringitatakse ja tehakse kaheksaid.
fosforitükid 70 meremiili eemal olevasse Palanga supelranda, kus suvitajad neid katsudes tõsiseid põletushaavu said. (http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010) Leedu ranniku lähedal Kaliningradi-Palanga-Klaipeda joonel on suur piirkond, millist nõukogude väed kasutasid merepolügoonina. Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid. Tulistati rakettidega, laevade kahuritest, loobiti süvaveepomme, veealuseid laskmisi tegid allveelaevad. Lisaks muule tegevusele on sinna uputatud ainuüksi ühe operatsiooni käigus 5000 tonni keemiarelva. Sügavuses leidub samuti tohutu kogus fosforpomme. Selliseid asju on uputatud metallkonteinerites, aga ka tavalistes laudkastides Kui pommide metallkorpused läbi roostetavad, pääseb mürkaine vette ja lahustamatud toksilised ained ladestuvad merepõhja. Meres toimub kogu aeg mõningane liikumine ja põhjasetted on aja jooksul osa pomme enda alla matnud
annaabi.ee 
