Algselt oli torni nimeks Roosikrantsi, et aga torn oli linna kõige kogukam, hakkas rahvas seda kutsuma nimega ,,Paks Margareeta". Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas sadama läheduses. Värav oli linna merepoolse külje kaitseks ja ka üle mere Tallinnasse saabuvatele külalistele mulje avaldamiseks.16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Algselt kutsuti seda ümmarguseks torniks, siis Uueks torniks Roosiaias, alates 17. sajandist kandus sellele Roosikrantsi nimetus Toompea vallivärava samanimelise suurtükitorni järgi, mis Rootsi bastioni muldkehasse maeti. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel
· Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne
Fifth level Suur Rannavärav ja Paks Margareeta Suur Rannavärav ja Paks Margareeta ehitati linna merepoolse külje kaitseks, ent ka merelt tulevatele külalistele mulje avaldamiseks. Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses. 16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, püstitati sadama kaitseks. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Täna asub Paksus Margareetas Eesti Meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb kena
" Nimetatud kõrget varet peab kunstiajaloolane A.Tuulse väravatorniks. Sama arvamus esineb ka linnusteuurijal K.v Löwis of Menaril: "Kui suurem vasalllinnus kujutas Edise endast tähtsat tugipunkti koos lähedalasuva Jõhvi kindluskirikuga ja põhjas veel teise samalaadse vasalllinnusega Türpsaliga." 1818. aasta Brotze vaatel on küllaltki hästi kujutatud torni lääneseinas leiduv kõrge väravaava kahel pool asuva laskeavaga. Kõrges lõunamüüris nähtub korruseid ühendava müürisisese trepikäigu avasid. See müüriosa on C.Faehlmanni vaatel juba maha varisenud. Kõrge ukseava on tema vaatel teise kujuga. Väravatornis ei kahtle ükski uurija. Samas ei ole nõrga müüri või palissaadiga ümbritsetud kompleksile mõtet ehitada kõrget ja võimsat väravatorni. Selliseid torne ehitati Tallinnas 15. sajandil. Sarnane on ka Toolse III etapi väravatorn. Kahel pool ust asuvad laskeavad leiduvad
annaabi.ee 
