Kellelt [email protected] Kellele [email protected] Koopia Teema Infopäring laserprinterite kohta 04.11.2013 nr 3-5/69 Kaido Keedus AS Kraut OÜ Lootus soovib osta laserprintereid. Palume meile saata hinnapakkumine ning võimalikud soodustused e-postiga. Lugupidamisega Ants Lootus OÜ Lootus juhatuse esimees Telefon 555 6666 Faks 555 7777 E-post: [email protected] Lisa: OÜ Lootus tutvustav materjal 10 lehel (lootus.01.ddoc) Ave Kask Telefon 555 2222 E-post: [email protected]
Kaasaegsetel monitoridel on see 0,25-0,28 mm. Piksel ehk pixel on lühend sõnast picture element. Pildi (graafikakujutise) väikseim element. Värvimonitoris koosneb iga piksel kolmest värvipunktist. Printerid kolm erinevat tüüpi nõel-, tindi- ja laser/LED printerid. Igal printeritüübil on oma kulumaterjal (lint, tint, tahm). Kodukasutajatel on tänapäeval tindiprinterid, asutustes kasutatakse valdavalt laserprintereid. Laserprinterid on kõige kallimad, kuid suure töökoormuse juures tulevad nad odavamad kui tindiprinterid. Nõelprinterid on kõige aeglasemad ja tänapäeval neid enam eriti ei kasutata. UPS katkematu toiteallikas. UPS on seade, mis paigutatakse seinakontakti ja arvuti pistiku vahele. Kuna arvuti tarbib elektrienergiat ja on tundlik pinge kõikumiste suhtes, siis UPS-i ostmine võrduks arvutile "elukindlustuse" või "pikaealisuse tagamisena. UPS kaitseb arvutit pinge languse, ülepinge,
Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinter, kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. Järjest tavalisemaks on muutunud ka printerid, mis suudavad printida mõlemale lehepoolele korraga, vähendades sellega paberikulu. Kuigi kahepoolne printimine on aeglasem, siis tekib ajavõit tänu sellele, et aega ei kulu lehe väljavõtmiseks, ümberpööramiseks ja uuesti printimiseks, mida peaks tegema ühepoolse printeriga. Ühepoolse printimisega lehe mõlemale
Arvuti ja printeri koostöövõimalused ja töö valmimise kiirus olenevad veel printeri mälumahust. See mõjutab eriti laserprinterite tööd, mis informatsiooni lehekülghaaval sisse võtavad. Kui keerukas lehekülg nõuab printeri pakutavast suuremat mälumahtu, lõpeb asi poolikute lehekülgede väljastamisega, mida on hiljem praktiliselt võimatu kokku kleepida. Nii et kui selliseid probleeme ette tuleb, peate printerile mälu juurde ostma. Osa (odavamaid) laserprintereid, s.h OKI LED-printereid, niisugune mure ei kummita, sest nemad kasutavad tööks arvuti enda mälu (mida Windows-keskkonnas piirab vaid kõvaketta vaba maht). Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid kutsutakse ka GDI- printereiks. Kõik oleks kena, kui printer ainult kogu oma töö ajal arvutit kinni ei hoiaks - nii kaua ei saa arvutil muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb
puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend). Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi jaoks, enamus tänapäeva laserprintereid kasutab A4- või väga harva A3 formaadis lehtpaberit. Printeri keskmiseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni ühenditest koosnev) kihiga kaetud pöörlev trummel (Joonis 1 Nr 6). Laadimisseadme(Joonisel nr 5) abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel salvestatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehekülje (kaadri) standardsete elementide näitamine ja seejärel prinditav info skaneeritakse reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt
Need printerid olid suured, tegid parajalt müra ja printisid aeglaselt (tavaline kiirus oli 4 lk/min). Hetkel on tavalise lauapealse laserprinteri töökiirused alates 12 lk/min. Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi (dots per inch) resolutsiooniga. Sellest numbrist saadakse üle kasutades erinevaid pildiparandamise tehnoloogiaid (nt. osatakse kanda paberile pooltoone jne.). Laserprintereid saab jagada mitme eri näitaja järgi: mustvalge ja värvitrükki võimaldavad printerid; tava ja võrguprinterid; lauapealsed või suured töögrupiprinterid. Mustvalge printeriga on asjad selged vajutad Print nuppu ja tuleb sul mustvalge või hallides toonides trükis välja. Tehnoloogia ise on lihtne välisest allikast võetakse vastu info, mis töödeldakse bitmapiks (rasteriks) ja see pilt kantakse laseriga valgustundlikule trumlile. Trumli valgustatud osad saavad laengu
kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Plotter - Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. Laserprinterid - Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinteril, kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. Ofset-printer - Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile LED-printer -LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine. Taimsed liimid: Siia kuuluvad näiteks tärklisliimid ja nitroliimid. Mööblitööstuses
annaabi.ee 
