Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6
suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti 14. Tsentrifugaaljõud, tsentripetaaljõud Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud 15. Ringliikumine looduses ja tehnikas. Näited. Looduses võime ringliikumist kohata eelkõige taevakehade juures Tehnikas on ringliikumise kohta palju näiteid. Autod sõidavad tänu pöörlevatele ratastele, informatsiooni salvestatakse pöörlevatele laserplaatidele ning magnetketastele, sidet peetakse ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil.
vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010) Kettaseadmed: 1) Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada. 2) CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või DVD-seadmetega, mille abil saate laserplaatidele salvestatud sisu vaadata ja faile talletada. Enamik CD-seadmeid kannab tänapäeval tähist „CD-RW“, mis tähendab, et lisaks laserplaatide esitamisele saab nende seadmete abil ka plaatidele andmeid kirjutada. DVD-seade on arvutis tähistatud märkega „DVD-ROM“ (ainult mängija) või DVD+R/RW (sobib ka ketastele kirjutamiseks). Korralikumad arvutid sisaldavad
kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele
Esiteks rünksajupilve enese tekkimine, mida illustreerivad alljärgneva pildiseeria kaks esimest pilti. Teiseks tornaado enese moodustumine, kui rünk- või rünksajupilvest alla rippuv koonusekujuline või torujas silmnähtavalt pöörlev keeris ulatub maa või merepinnani (pildiseeria kolmas pilt). Ringliikumine tehnikas • Tehnikas leidub ringliikumise kohta palju näiteid. Autod sõidavad tänu pöörlevatele ratastele, informatsiooni salvestatakse pöörlevatele laserplaatidele ning magnetketastele, sidet peetakse ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. • Ringliikumisega kaasneva kesktõmbekiirenduse abil saab ka kaalu muuta. Näiteks treenivad astronaudid tiirlevatel trenažööridel oma keha vastupidavust, tsentrifuugi saab eraldada erineva tihedusega aineid. Kokkuvõte, küsimused. • Taevakehade liikumine- Planeetide tiirlemine ümber tähe on põhjustatud gravitatsioonijõust, tiirlemise trajektooriks saab olla ringjoon või ellips.
vallutasid selle mõne aastaga, tõrjudes välja mehaaniliselt jäädvustatud helijäljega vinüülplaadid. Nende plaatide edu alus oli ennekõike ülikõrge helikvaliteet, aga ka teised digitaalsalvestusega kaasnevad võimalused. Näiteks saab koostada automaatselt teatavas järjestuses esitatavaid muusikaprogramme. Et lasersalvestusel rakendatav digitaalsalvestuse põhimõte on universaalne - bitijadadena võib salvestada heli, pilti kui ka mistahes muid andmeid - oli loomulik hakata laserplaatidele kandma ka andmebaase ning üldse igasugust teavet. Mingeid tehnilisi takistusi selleks polnud, kuid enne pidid laserheliplaadid sillutama tee. Üksnes tänu CD- tehnoloogia massilisele levikule muusikaturul läks seadmete ning plaadivalmistustehnoloogia hind niivõrd alla, et tasus hakata kasutama neid plaate andmebaaside tiražeerimiseks ja levitamiseks. Uus meedium sai arvutimaailmas nime “kompaktplaat- püsimälu”- CD-ROM. Esimene andmebaas talletatuna kompaktplaadile tuli müügile 1986
annaabi.ee 
