kiirgusvõimsus või välke kestus, energia ja ilmumissagedus, kasutegur mõõtmed Eri spektrialal kiirgust genereerivaid lasereid nimetatakse ka genereeriva kiirguse järgi: Iraser on infrapunalaser, evaser on ultraviolettlaser, raser või xaser on räntgenikiirguse gasser gammakiirguse laser Aktiivlaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedel- ja tahkislasereid. Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma: Objektide mõjutamine laserkiirgusega: Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Teabe hankimine ja töötlemine: Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis, pindade fikseerimisel, teadus- ja tarbeuuringutes, keemias, bioloogias, meditsiinis, keskkonnkaitses. Valve- ja hoiatusseadmed, kassaseadmed. Objektide mõjutamine laserkiirgusega:
............................6 Dioodlaser.............................................................................................6 Elektronlaser..........................................................................................6 Töös olevad laserite tüübid.......................................................................7 LASERITE KASUTAMINE.................................................................................7 Objektide mõjutamine laserkiirgusega.........................................................7 Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine.............................................................................................8 EESTLASTE OSA LASERITE LEIUTAMISES........................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................10 KASUTATUD MATERALIDE LOETELU.........
Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? 3. Mis on isotoop
ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest). 4. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 5. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7
lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest). II Optiline ohutus. 6. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. 7. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 8. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on loomupäraselt ohutu, üldiselt seetõttu, et laseri valgus seadmest välja ei pääse , II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), ohutu tavalise kasutamise korral. Silmalaud jõuavad valguse silma sattumise korral sulguda enne, kui laserkiir silma vigastaks. Selle klassi seadmed on üldiselt alla 1 mW, näiteks laserpointerid., III
sajandikkraadini tunnis. Üks täispööre viimati mainitud kiirusega võtab aega üle nelja aasta. Kella tunniosuti pöörleb 3000 korda kiiremini. Säärane mõõtmistäpsus võimaldab näiteks kuunduda mitte kaugemale kui 10 kilomeetrit ettenähtud punktist. Mõningate hinnangute järi on lasergüroskoobi tundlikkuse piiriks nurkkiirust üks miljondik kraadi sekundis ehk üks pööre 40 000 aastaga."26 5.12 Laserkeemia Laserkeemia on füüsikalise keemia haru, mi uurib laserkiirgusega stimuleeritavaid keemilisi reaktsioone ning kemolasereis toimuvaid, monokromaatilisi koherentset elektromagnetkiirgust tekitada võimaldavaid protsesse. Laseri meetodeid rakendatakse näiteks ainete ( sealhulgas boraanide ja freoonide) sünteesimiseks, sarnaste omadustega lisandite eraldamiseks puhastatavast ainest, eri isotoopide sarnaste ühendite üksteisest eraldamiseks ning lokaalseks pinnatööstuseks ja katmiseks. On kemolasereid, mille keemilise reaktsiooni
annaabi.ee 
