CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM- seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on olemas eriseadmed. DVD (Digital Versatile Disc) ehk universaalketas on laserketta formaat, mida kasutatakse andmete või arvutiprogrammide salvestamiseks. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7´GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Algul
sülearvutitesse. DVD-toorikud maksavad sõltuvalt tootjast ja müüjast 1718 krooni. Vastavaid CD-toorikuid ma küll loo kirjutamise ajal ei poest ega kohalike müüjate veebihinnakirjadest ei leidnud, kuid välismaiste kaupluste hindade põhjal oletan, et nende hind peaks meil jääma 15 krooni kanti. Kirjutitest leidsin kõige odavamana 990-kroonise, kõige kallim maksis pisut alla nelja tuhande. 5.Blu-ray Laserketta spetsifikatsioon kõrglahutusega video ja kõrgtiheda andmesalvestuse jaoks olmeelektroonika- ja arvutifirmasid ühendavalt organisatsioonilt Blu-Ray Disc Association. Kui HD-DVD-kettad mahutavad 15 GB andmeid, siis Blu-Ray ketastele mahub 25 GB. Nimi Blu-Ray tuleb sellest, et ketaste lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse laserit lainepikkusega 405 nm, mis vastab lillakas-sinisele valgusele. 11
diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kui helisignaal on digiteeritud ja salvestatud, siis valmistatakse klaasalusega emaketas, selle järgi tehakse üks või mitu metallvormi ehk negatiivi, kus süvendite asemel on kõrgendikud ja vastupidi. Vorm paigutatakse survevaluseadmesse ning laserketta kujulisse õõnsusse pressitakse surve all kuum plastmass, seejärel jahutatakse vormi veega ja paari-kolme sekundi pärast võib tahkunud kompaktketta vormist välja võtta. Ketta see pool, kuhu on salvestatud muusika, kaetakse kõigepealt õhukese valgustpeegeldava alumiiniumikihiga, millele kantakse õhuke lakikiht ja lõpuks trükitakse lakikihile siidi- või ofsett-trüki abil silt. Kui nüüd asetada ketas vastavasse
Laserkettaseade (CD-ROM35 või DVD36 -ROM) on pä- rast kirjutavate seadmete laia tarbesse minekut muutunud väga levinuks. Ühtki lauaarvu- tit ei komplekteerita tänapäeval ilma lugeva laserkettaseadmeta; tihti pannakse aga hoopis kirjutav seade (hinnasuhe on tänaseks kahanenud kahekordseni). Laserkettaseadmetel on seadme sahtli käsitsi avamiseks esipaneelil väike auguke, kuhu võib hädaolukorras näiteks kirjaklambri torgata. Laserketta (CD) standardne maht on 640 megabaiti, aga tihti kasutatakse ka 700 megabaidi- seid kettaid. DVD-laserketaste standardne maht on (ühekihiliste ühepoolsete ketaste korral) 4,7 gigabaiti. Tähega R37 tähistatakse ühekordse kirjutamisega kettaid, tähtedega RW38 mit- mekordselt salvestatavaid kettaid. Laserkettaseadme hooldus seisneb selle puhastamises puhastuskettaga. See on tavaline laser- ketas, mida saab seadmes muusikat mängima panna; mängimise ajal puhastavad harjakesed seadme läätse
annaabi.ee 
