7.Kompassanduri kasutamise eesmärk 2D süsteemis? Seda kasutatakse põhiliselt te aluse või platsi või parkla ehitusel.Tänu kompassile saab tööd alustades fikseerida masina suuna ja peale seda sisestada nii piki,kui ka põiki kalde. 8.2D süsteemi töö põhimõte Buldooseril ja höövlil? Buldooseri ja höövlil 2D töö põhimõte on et operaatoril ei ole vaja käega tera õigel kõrgusele ja kaldel hoida vaid seda teeb tema eest automaatika. 9.Nõuded laserile 2D süsteemis Buldooseril ja höövlil? Laser mida sellisteks töödeks kasutatakse peab olema võimalikult pika töö maaga ja pöörlemise kiirusega alates 600-700p/min.Laser peaks olema vähemalt nii kõrgel et laser vastuvõtja püüaks kiirt 360 kraadi,et saaks kasutada ära kogu laseri töö maa ja mitte iga väiksese aja tagant seda ümber tõsta. 10.2D süsteemis ühe ja kahe masti kasutus? Ühe ja kahe masti erinevus on see et ühe mastiga saab lükata materjali
protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel kolm taotlust: gaaslahendusega laserile, laseri tööstusrakendustele (mida Schawlow ja Townes ei osanud ette näha) ja erilistele kaldakendele (Brewsteri aknad) laseriküveti otstes, mis kahandavad oluliselt valguskadusid. Ja kohe anti sisse ka esimene hagi esialgu laserifirma General Photonics Corporationi vastu Gouldi patendiõiguste rikkumise eest. 17. juulil 1979
Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 MV ja 100 kA teeb võimsuseks 100 GW, mis ületab küll paljukordselt maailma suurimat elektrijaama (Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18.2 GW) kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani Ülikooli 40000 gigavatiseleHERCULES-laserile. Paradoksi seletab aeg. Välk kestab vaid sekundikümnendiku ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande kilovatttunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest 3×10-14 s ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab õhku tema kanali kogupikkuses ja piksevardasse püütud välgu energiast pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude
tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt- tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja piksevardasse püütudvälgu energiat pole võimalik kasutada ühte protsentigi
on muutunud aga muuseumieksponaatideks. Üheks peamiseks plaatina tarbijaks on klaasitööstus. Klaasniiti tõmmatakse läbi peente filjeeride temperatuuril 1200...1450°C. Sulaklaas on siis väga agressiivne: parim legeeritud teras püsib vaid kümneid tunde, ka metallkeraamika ei pea vastu. Plaatinasulam talub neid tingimusi aga tuhandeid tunde. 1 t klaaskiu kohta kulub kuni 200 g plaatinat. Plaatinatiiglis sulatatakse monokristalle laserile ja teisi kõrge puhastusastmega aineid. Erisulandajatega saab isegi smaragdipulbrist kokku sulatada suuri vääriskive. Õhuke plaatinaleht või plaatinakihiga kaetud klaaspeegel on läbipaistev vaid valgusallika poole. Plaatinapeegliga ukse- või aknaklaasid peegeldavad väljast hoone ees olevaid esemeid, seestpoolt on aga läbipaistvad. Nõnda klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Teise maailmasõja eel kasutati niisugust klaasi USA ametiasutustes. Plaatina on efektiivne katalüsaator
jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel Ardo Laur kolm taotlust: gaaslahendusega laserile, laseri tööstusrakendustele (mida Schawlow ja Townes ei osanud ette näha) ja erilistele kaldakendele (Brewsteri aknad) laseriküveti otstes, mis kahandavad oluliselt valguskadusid. Ja kohe anti sisse ka esimene hagi
mittekirjutatv CD (CD ROM) kirjutatav CD (CD-R, CD-Recordable) - CD-R puhul kasutatakse tsüaniidi ja phthalocyanine( sinine pulber ), mis on fotosentsitiivsed orgaanilised ainet, sarnanedes fotode puhul kasutatavatele ainetele. ( see põhjendab ka seda, miks Kodak kui ka Fuji tegelevad samuti CD tootmisega ) Protsess ise toimub kuumutamisega, mille käigus reageerivad keemilised ained tänu laserile. Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist (tsüaniin või seda sisaldavad segud) andmekiht. Põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib (kirjutamiseks kasutatakse kõrge intensiiivsusega laserkiirt). Kirjutamisel tekitatakse vagudevahelisele alale “lohke”. Need ei ole
tervisele ja ohutusele avalduv mõju; e) kaudsed mõjud nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju; f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu; g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik; h) kokkupuude mitme tehisliku optilise kiirguse allikaga; i) asjakohase IEC standardi kohane laserile kohaldatav klassifikatsioon ja kõik vastavad klassifikatsioonid kõikide tehislike allikate kohta, mis võivad tekitada sarnast kahju kui 3b või 4 klassi laser; j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele. 4. Tööandja valduses peab olema riskianalüüs, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1
annaabi.ee 
