muusikaürituste puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal. ( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud. Võimsad valguskiired ei tohi mingil juhul sattuda pealtvaataja silmadesse. Seetõttu on laserikiired sihitud alati taevasse. Nõrgemad valguskiired ei tee inimese silmale lühikese perioodi vältel halba, kuid selliseid laserikiiri pole pooltki nii huvitav jälgida. Nagu tavalisedki valguskiired, peegelduvad laserikiired peeglilt. Lasershow´s kasutatakse kiirte suunamiseks mootori abil liikuvaid peegleid, mida juhitakse arvuti abil. Erinevat värvi kiired pärinevad kas erinevatest või siis läbi värviliste filtrite lastuna ühest laserist.[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5 Kuigi me kasutame lasereid oma igapäeva elus, siiski on laserid meile ohtlikud.
puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal.( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud. Võimsad valguskiired ei tohi mingil juhul sattuda pealtvaataja silmadesse. Seetõttu on laserikiired sihitud alati taevasse. Nõrgemad valguskiired ei tee inimese silmale lühikese perioodi vältel halba, kuid selliseid laserikiiri pole pooltki nii huvitav jälgida. Nagu tavalisedki valguskiired, peegelduvad laserikiired peeglilt. Lasershow´s kasutatakse kiirte suunamiseks mootori abil liikuvaid peegleid, mida juhitakse arvuti abil. Erinevat värvi kiired pärinevad kas erinevatest või siis läbi värviliste filtrite lastuna ühest laserist.[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5 Kuigi me kasutame lasereid oma igapäeva elus, siiski on laserid meile ohtlikud
tsementeeritakse ühte. Et tsement teatava energiahulga neelab, siis niisugune liitlääts energiarikaste laserikiirte fokuseerimiseks ei kõlba. Tõsi, neelduda võib küll ainult murdosa energiast, ent laserikiirgus on niivõrd suure võimsusega, et juba murdosast piisab läätsede ülekuumendamiseks ja pragude tekitamiseks või paremal juhul tsemendikihi ülessulatamiseks. Tähendab, midagi tavalisest ühest klaasläätsest täiuslikumat kohandada ei anna ja see ongi põhjus, miks laserikiiri pole võimalik koondada nii väikesesse punkti, et saavutada teoorias ennustatud võimsustihedusi. Suurepärane reklaam laserikiirele kui augupuurijale on kergus, millega ta teemandisse augu torkab. Traaditõmbamiseks vajalikke teemantfiljeere valmistatakse tööstuses tavaliselt peene, teemandipastaga kokkumääritud nõela abil, mis pöörleb suure kiirusega, liikudes samal ajal veel üles-alla. Teemandi erakordse kõvaduse tõttu kulub augu tegemiseks palju tunde, isegi päevi
RAFAEL SOTO (s.1923). teos liigub juhitamatult ja juhuslikult (hõljub, kõigub jne.) ALEXANDER CALDER. teos liigub elektrimootori abil JEAN TINGUELY (1925-1991), JULIO LE PARC (s. 1928). ühendatakse liikumine ja valgus (luminism) NICOLAS SCHÖFFER (s.1912-1980), FRANK MALINA (1912-1981). kasutatakse elektrimootorite asemel või kõrval elektromagneteid TAKIS (s.1925) paljud hilisema aja kinetistid on kasutanud arvutite abi, videotehnikat, laserikiiri jm. kõrgtehnoloogiat. Tuntuim kunstnik on rühmitus ,,Fluxuse" liige korealane NAM JUNE PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele.
RAFAEL SOTO (s.1923). teos liigub juhitamatult ja juhuslikult (hõljub, kõigub jne.) ALEXANDER CALDER. teos liigub elektrimootori abil JEAN TINGUELY (1925-1991), JULIO LE PARC (s. 1928). ühendatakse liikumine ja valgus (luminism) NICOLAS SCHÖFFER (s.1912-1980), FRANK MALINA (1912-1981). kasutatakse elektrimootorite asemel või kõrval elektromagneteid TAKIS (s.1925) paljud hilisema aja kinetistid on kasutanud arvutite abi, videotehnikat, laserikiiri jm. kõrgtehnoloogiat. Tuntuim kunstnik on rühmitus ,,Fluxuse" liige korealane NAM JUNE PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V-püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele.
RAFAEL SOTO (s.1923). teos liigub juhitamatult ja juhuslikult (hõljub, kõigub jne.) ALEXANDER CALDER. teos liigub elektrimootori abil JEAN TINGUELY (1925-1991), JULIO LE PARC (s. 1928). ühendatakse liikumine ja valgus (luminism) NICOLAS SCHÖFFER (s.1912-1980), FRANK MALINA (1912-1981). kasutatakse elektrimootorite asemel või kõrval elektromagneteid TAKIS (s.1925) paljud hilisema aja kinetistid on kasutanud arvutite abi, videotehnikat, laserikiiri jm. kõrgtehnoloogiat. Tuntuim kunstnik on rühmitus ,,Fluxuse" liige korealane NAM JUNE PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele.
annaabi.ee 
