Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens
innerveerivad alaneelu limaskesta; ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole. · N laryngeus superior algab ganglion inferius'e piirkonnast, kulgeb ülalt alla kõri suunas, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks. R internus innerveerib alaneelu ja kõri
* kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi-
auricularis gangl. superius n. vagus nucl. pontinus n. trigemini 2) Dura materi tundlikkus: r. meningeus gangl. superius n. vagus nucl. pontinus n. trigemini 3.4.2 Kaelaosa Kulgeb v. jugularis interna ja a. carotis interna vahel taha allapoole. Kaelaosa harud: 1. Rr. pharyngei: plexus pharyngeusesse (vt IX närv lk 12). Alaneelu limaskesta innervatsioon. Kui üks pool halvatud, kaldub kurgunibu ühele poolele. 2. N. laryngeus superior: algab gangl. inferiusest, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks. a) R. internus: innerveerib alaneelu ja kõri limaskesta ülalpool häälepilu, sisaldab maitsmiskiude. b) R. externus: innerveerib häälepilu ahendajaid (m. cricothyroideus ja alumine neelukonstriktor) 3. Rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores: laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacusesse. Vererõhku alandav refleksikaare aferentne osa. 1
caudatus, alt – mesocolon transversum e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt,
annaabi.ee 
