24.veebruarist 27.novembrini 1918 ja ühtlasi Eesti sõjaväe ülem 28.veebruarist 13.aprillini 1918 • Vabadussõja eel, 26.novembril, nimetati ta Peastaabi ülemas • Lahkus sõjateenistusest 1925. aastal • Aastatel 1930-33 oli Vabadussõjalaste Keskkliidu esimees • Aastatel 1933-34 oli Vabadussõjalaste Liidu esimees • 1934. aastal kandideeris ta ka riigivanema kohale • 1934. aastal kehtestatud kaitseseisukorraga keelustati igasugune vapside tegevus • Larkat ei arriteeritud, aga talle määrati 1935. aastal Sõjakohtu poolt 1 aastane tingimisi vanglakaristus • Pärast 1935. aastal toimunud vapside riigipöörte ta arriteeriti ja saadeti 15 aastaks sunnitööle • 1937. aastal vabastati Larka sunnitööst amnestia (kõrgem võim vabastab mingisse gruppi kuuluvad karistatud) alusel • 23. juulil 1940. aastal arreteeriti Larka taaskord ja mõisteti 8 aastaks ja 3 kuuks vangilaagrisse
veelgi suurenes.oktoobris toimus kolmas rahvahääletus kus vapside koostatud ps saavutas võidu. Üleminekuaeg pärast rahvahääletus astus tõnissoni valitsus tagasi ja ametisse tuli üleminekuaja valitsus eesotsas konstatin pätsiga.kaitseseisukord tyhistati ning vapside tegevus taastus. Kohalikel omavalitsuste valimistel saavutasid nad suure edu,seadsid sihiks viia esindajad ka riigikokku ja valitsusse.ning tahtsid andres larkat riigivanemaks. Valimised pidid tomuma aprill 1934. Autoritaarne eesti Riigipööre-ennetamaks vabadussõjalaste e vapside võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte teostasid konstatin Päts ja Johan Laidoner 12 märts 1934 riigipöörde .valitsus kuulutas välja 6kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ylemjuhatajaks nim laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vapside ühingud.samal ajal võtsid sõjakool ja kaitseliit tallinna enda
3. 1934 aasta 12.märtsi riigipööre: 1934 algul algas valimisvõitlus uue hooga. Kohalike omavalitsuste valimistel saatis suur edu vapse, kelle kontrolli alla läks enamus linnavalitsusi. Vaid maapiirkondades oli edukam Põllumeeste Kogud. Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. "VAIKIV AJASTU" EESTIS: 1. "Vaikiva ajastu" kujunemine: Mõiste: Vaikiv ajastu- periood Eesti ajaloos, kus K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. "Vaikivale ajastule" iseloomulikud jooned: A) 1934 sügisel saadeti määramata ajaks laiali Riigikogu (e. sunniti "vaikivasse
· seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. · täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. · ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K
- seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn
annaabi.ee 
