Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op.28 Samuel Barber. Kokku esitati 6 teost. Mulle ei meeldinud kõige esimene teose valik Children’s games op.22, see kõlas mulle natukene igavana, tavalise ja lapsikuna. Teose esitamise ajal vallandusid saalis köhahood. Teose lõppedes esinejad vahetasid kohad. Pupazzetti op.27 seda võib iseloomustada kui rahulik, mõtlik ja salakaval. Teos oli lühem kui esimene. Mother Goose meeldis mulle kontserdi esimesest poolest kõige rohkem, sest see oli aeglane, ilus ja maagiline. See sisaldas endas viit muinasjuttu. Ühe esineja sõnul on see kõige ilusam klaverimeistriteos. Seda esitades hakkas ühe esineja tool kriuksuma
Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi. Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid patsiendid elu eest, võidusõitmisel aga mängiti sellega. Lillian tahtis, et Clerfayt loobuks. Lillian ja Clerfayt pidid kohtuma Pariisis. Lillian sõitis aga Veneetsiasse. Ta tahtis üksi olla ja selgusele jõuda, kas mõistlikum oleks Clerfaytist lahku minna. Lillian köhis verd ja jäi nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja tänutundega. Ta oli õnnelik, et hingas veel.
renessansini. Hiinlased olid esimesed, kes ei pidanud piltide tegemist alandavaks käsitööks, vaid hindasid maalikunstnikku sama kõrgelt kui andekat poeeti. Hiina meistrite ambitsiooniks oli omada oskust käsitleda pintslit ja tussi nii, et suuta oma nägemusi paberile panna, kui need veel värskelt ja inspireerivalt meeles olid. Tihti kirjutasid nad siidirullile mõned luuleread ja maalisid kõrvale pildi. Hiinlastele tundub seetõttu lapsikuna otsida piltidelt detaile ja võrrelda neid reaalse maailmaga. Pigem püüavad nad leida jälgi kunstniku inspiratsioonist. Pintsli kasutamisel pöörati Hiinas erilist tähelepanu. Nad hoidsid pintslit käes nagu armastavad väiksed laosed pliiatsit hoida. Nad ei imetlenud niivõrd oma tähtmärkide formaalset ilu, kuivõrd seda tajutavat meisterlikkust ja inspiratsiooni, mis igas pintslitõmbes peab peituma. Hiina galigraafia eeldas kiiret maalimist, kuid pildid ei tohtinud olla eelnevalt
Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi. Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid patsiendid elu eest, võidusõitmisel aga mängiti sellega. Lillian tahtis, et Clerfayt loobuks. Lillian ja Clerfayt pidid kohtuma Pariisis. Lillian sõitis aga Veneetsiasse. Ta tahtis üksi olla ja selgusele jõuda, kas mõistlikum oleks Clerfaytist lahku minna. Lillian köhis verd ja jäi nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja tänutundega. Ta oli õnnelik, et hingas veel. Clerfayt otsis Lilliani Pariisis
,,Armastatud" inimene saab meile niisama tuntuks, kui oleme 9 iseenesele. Paljudele tähendab intiimsus peamiselt seksuaalvahekorda. Kuna nad kogevad teisest eraldatust põhiliselt füüsilises mõttes, siis tähendabki neile füüsiline ühendus eraldatusest ülesaamist. Eraldatuse ülesaamiseks räägitakse oma isiklikust elust, lootustest ja muredest, näidatakse end lapselikuna või lapsikuna kõike seda tehakse eraldatusest ülesaamise huvides. Intiimsuse näitena tuleb arvesse isegi viha, vihkamine, keeldude täielik puudumine. Igasugune sellist tüüpi lähedus kipub aga aja möödudes nõrgenema. Tagajärjeks on see, et inimene otsib uut armastust uue võõraga alati jääb illusioon, et uus armastus on varasemaist erinev. Suguiha siht on ühtesulamine mõistagi pole see vaid füüsiline vajadus, kergenduse otsimine painavale pingele
inimeste jaoks. ● Õnn kui inimese lõppeesmärk. Igaüks eelistab kõige rohkem seda toimingut, mis vastab talle eriomasele seadumusele, seega eeskujulikul inimesel vastab see loomutäiusele. Õnn ei seisne seega meelelahutuses. Meelelahutus olekski ju lõppeesmärgina imelik, kui tuleks kogu elu rabelda ja raskusi taluda, selleks et meelt lahutada. Pingutada ja näha vaeva meelelahutuste pärast paistab rumalana ja liialt lapsikuna. ● Nii tark, õiglane kui ka igasugune muu inimene vajab eluks hädatarvilikku, kui nad on aga sellega piisavalt varustatud, siis vajab õiglane inimene lisaks teisi, kelle suhtes ja kellega koos õiglaselt tegutseda. ● Kuid õpetlane võib vaimutööga tegelda ka omaette ja mida targem ta on, seda rohkem — kuigi ilmselt kaastöölistega oleks parem, kuid siiski piisab talle täiesti endast. Ainult see tundubki olevat iseendast ihaldusväärne.
annaabi.ee 
