plaaniga olla minu üle kontrolliv ja oma soove peale suruda siis ma ei jää käed rüppes istuma ja ei alistu, üritan võimalusel enda õiguste eest seista, samas teiste omi mitte rikkudes, ning jagan vastutust. Tavaliselt ma halvasti midagi ei ütle kellelegi, kui midagi on valesti või halvasti tehtud siis viitan suhtlskaaslase töö puudustele viisakalt ning pakun abi või teen ettepaneku, kuidas võiks tööd parandada. Samas vanematega suheldes olen ma endiselt lapsetasandil, nende öeldule kergelt vastu ei hakka ja olen pigem alistuval tasandil. Arvan, et vanematega suheldes jäävad enamus pojad-tütred samuti pigem alistuvaks ja lapsetasandile, kuna räägitakse enda vanemaga, kes on neid kasvatanud ja hoolitsenud nende eest. Ka mängib suurt rolli suhtlustasandi valimisel suhtluses osaleva(te) inimes(t)e suhtlustasand. Kui kaassuhtljea on lapsetasandil siis peaks vastane olema, vastupidiselt lapsele, lapsevanema rollis
lugeda, tekitan alati aega tema ära kuulamiseks, julgustades teda rääkima, hoidudes liigsest sundimisest. Usun, et tõestust minu heast kuulamisoskusest annab tõsiasi, et väga tihti pöörduvad sõbrad muredest vaevatult minu poole, et oma koormat kergendada. Teen omalt poolt kõik, et pärast vestlust tunneksid nad end paremini, mis enamasti ka õnnestub. Minatasandid Minatasandite kasutamine tuleb täiesti alateadlikult. Emaga suheldes olen ma enamuse aega lapsetasandil, kuid vahest ka lapsevanema tasandil. Lapse tasandil siis, kui ema mul käseb midagi kodus teha, enamasti ei ole see vastuseis minu poolt tingitud mitte tegevusest vaid kohustusest seda teha. Näiteks kui ema ütleb:,,Korja pesu kokku" selle asemel, et öelda,,Kas sa võiksid pesu tuppa viia, ma ei saa ise seda teha, sest mul on käed mustad". Sõpradega suheldes olen täiskasvanu tasandil, vahel ka lapsevanema tasandil, kuid üritan seda alla suruda. Enesekehtestamisoskused
äratuntavaid seiku. Sagedasemaks hädaks ongi lühilugude vähene psühholoogiline kandvus. (Müürsepp 1995: 79). Ajakirjanduses ilmunud arvustusi aluseks võttes on Liisu-lood hästi vastu võetud. On kuulda poppidest Liisu-raamatutest, mille lapsed olevat juba kapsaks lugenud. Autor ise on ühes intervjuus öelnud, et raamatute menu üllatas teda ennastki. (Aesma 2006: 7). Liisu-sari kinnitab, et Vilepil on erakordselt hea lapsepõlvemälu, ta suudab iseloomustada isikuid ja olukordi lapsetasandil. Üks näide lapseliku loogika kasutamisest: jutus ,,Vett pritsiv kivi" näitab ema salaja seinale keelt, sel ajal kui vanaema temaga lohakuse pärast pahandab. Liisu arvates peabki sellepärast enne vanaema tulekut kõik korda tegema, et emme seinale keelt ei näitaks. 38 Kuigi raamatud on adresseeritud väikelastele, väärivad nad ka täiskasvanud lugeja
*Laps on tegevuse keskpunkt ja tihti ka minategelane *Tegevus toimub tihti lapse silmade läbi *Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides) *Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. *Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) *Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A.Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab
* Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides) 9 * Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. * Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) * Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A. Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid,
annaabi.ee 
