Lõvi kui looduse kuningas püüab ka inimesena olla valitseja. See värv on päikese, sära ja rõõmu värv, ka lõvi iseloom on selline. Oranz sobib ideaalselt spordiriietuseks, andes jõudu ja jaksu mitte ainult kandjale, vaid tervele meeskonnale. Oranz kehastab sõbralikke suhteid oranzis riietuses inimene on seltskonna hing, muretu, hea huumorisoonega, andestav, aga ka kergesti unustav. Ametkondlikus elus on aga oranz täiesti sobimatu värv, sest mõjub lapsemeelse, toretseva ja naiivsena. Nooblite vastuvõttude jaoks ei peeta oranzi piisavalt elegantseks. Oranz aitab meil üle saada apaatiast, on toeks raske kaotuse ja mure puhul. Vales kontekstis võib mõjuda labase ja pinnapealsena. Kui sa tundud endale närtsinu ja kahvatuna, siis ära püüa oranzi abil reipamat välimust saada, kui sooviksid ise meelsamini üksi olla. Oranz on väga hea hoiatusvärv. Sobib ideaalselt sedalaadi tähelepanu tõmbamiseks, nagu
sellepärast teistsuguseks peeti. Carmen soovis väärtuslikult elada ja seepärast ta varastaski, ta ei olnud rahul oma vaesusega. Tegelikult oli ta hing rahutu, sest ta ei teadnud isegi täpselt, keda ta armastab või mida neilt ootab, sellepärast ta niimoodi paljude meestega manipuleeriski. ,,Et sa oled minu rom, on sul õigus tappa oma romi'd, kuid Carmen jääb alati vabaks". Käitumine: Carmeni käitumine oli väga manipuleeriv, kärsitu ja ootamatu. Vahel oli ta isegi lapsemeelse käitumisega. Ta ei näidanud kunagi oma tõelist palet. Ta valetas palju, mõtles asju välja, kuid teistele näis ta alati usutav. ,,Ta valetas, härra, ta valetas alati. Ma ei tea, kas see tüdruk oma elus ühtegi sõna tõtt on rääkinud; aga sel ajal kui ta rääkis, uskusin ma teda, ma ei saanud teisiti." Carmen nautis seda petmist, mille ta rikkale inglasele korraldas. Ta nautis selle mehega flirtimist ainult selle raha pärast, mida ta endale ihkas saada. Konfliktsus:
õigused ning naiste roll ühiskonnas. "Nukumaja" peategelaseks on pealtnäha lapsemeelne Nora, kuid vaatamata kergemeelsusele on ta täiesti ideaalne abikaasa ja ema. Läbi teose kasvab aga Nore järkjärgult ja mõistab, milline on tegelik elu. Teoses tuleb ka Nora õige isiksus välja. Raamatu alguses võib tunduda, et Nora on kohati väga nõrk tegelane ja oma elu suudab ta korras hoida vaid oma mehe toel. Teda on kujutatud väga lapsemeelse tegelasena, kes oli küll väliselt saanud täiskasvanuks, kuid käitumiselt jäänud lapseks. Nora sellise oleku põhjuseks oli tema isa kasvatus. Talle oli juba lapsena selgeks tehtud, et naine pole keegi ja et naise kohus on olla oma mehel meeljärgi. Nora täiskasvanuks saamist takistas ka tema abikaasa Helmer. Mees kohtles abikaasat nagu väikest last, kes pole veel piisavalt küps, et mõista tõsiseid maailma asju. Seega üritas
Näited fovismi kohta: Eduard Viiralti ,,Natüürmort Louis Favre`i järgi" Meeldivad: Ado Vabbe "Seine`i jõgi" (akvarell) Eduard Ole "Laud" (õli) Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste Tallinnas" (õli) Meile meeldib ,,Seine´i jõgi", sest kunstnik on kasutanud erksaid ja kergeid värve, mis teeb pildi huvitavaks. Meile meeldis ka Märt Laarmani ,,Laud", sest on kasutatud väga julgeid värve ning kohati jättis lapsemeelse mulje ( nt. pilved on nagu suhkruvatid) 12. Skulptuuride ruumist tuntsime ära: August Weizenberg "Kristus" (marmor) Juta Eskel "Marie Under" (pronks) Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks) Aime Kuulbusch "Juhan Viiding" (pronks) Jaan Koort "K.Pätsi büst" (graniit) Juhan Raudsepp "Friedeberg Tuglase portreebüst" (pronks) 13. Eesti kunstnike II maailmasõja järgne looming: Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli)
on üleni ergav elu.“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea, ma lasin ise röövida nii paljaks? Ei tea. Miks keset lapsemeelse armu indu, kui andestasid mulle iga vea, ma kallutasin kahtluse su rindu? Ei tea. Miks müüdava metallisära, maailma õuduse ja meelehea koos õnnega ma needsin ära? Ei tea. Ja mida, mida, meeletu ja kiivas, nii ahastades kogu oma ea siin otsisin ma põletavas liivas? Ei tea.
võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu esteetikasse, luuletaja teisendab, täpsustab ja arendab edasi oma luule põhimotiive. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/002 4/950.jpg 28.12.12 "Kõmpa" Hoogne meisternovell, mis ilmus 1976. Betti loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. Lihtrahvalikult lopsaka ja lapsemeelse sõnapildistikuga kujutatakse sündmusi ühes väikelinnas. Linnakese reaalid viitavad Jõgevale. Jutustus pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0027/5 22.jpg 28.12.12 "Jevgeni Onegini" 1955. aastal alustab teose tõlkimist. Alver pühendas iga värssdraama peatüki tõlkimisele ühe aasta. Raamatuna ilmus teos 1964.
Vanema põlvkonna seast paistab silma A. Pervik, kes tabab tundliku meelega kaasajal kerkinud teemasid ja käsitleb neid oma teostes lastele mõistetavas kujundikeeles. Proosas domineerib jätkuvalt kunstmuinasjutt. Kas on tegemist algusest lõpuni fantastiliste sündmustega imesid tulvil muinasjutumaal või omalaadse maagilise realismiga, kus üleloomulikud sündmused toimuvad ja isevärki tegelased seiklevad realistlikus miljöös või on meid ümbritsev tavapärane maailm kujutatud läbi lapsemeelse kujutlusprisma, mis täiskasvanu seisukohalt ei luba ennast realistlikuks maailmatunnetuseks pidada. Üha vähemaks jääb neid teemasid, mida lastekirjandus ei söanda käsitleda. Sel sajandil on ette näidata mitu (vaba)surmast kõnelevat juttu. Katse vabasurma minna veetleb nii koolikiusamise all kannatanud gümnasisti kui pere lõhkimineku ning teadmatuse käes vaevlevat mudilast. (Surma ja haiguse teema lastekirjanduses) Sõprade roll on viimase aja lasteraamatutes kasvanud
Rahumeelselt ja hea keelega kirjutatud he naise nooruslugu on Hiiu saarel vitnud kindla lugejaskonna. Lk 409-413 hes intervjuus on Mari Saat tunnistanud,er romaani Lasname lunastaja kirjutas ta neil,mtet sellest kandis endas aga kaheksa aastat.Ometi on raamat bluke,pisiformaadis vljaandega pooltseistsada lehekljekest.Saadi romaani keel on sihiteadlikult lihsastatud,ei mingit originaalitsemist,autor maalib peategelast kui ikooni,nappide puhaste toonide,sujuvate kontuuridega,stiliseerivalt,lapsemeelse subtiilsusega,pindselt,ent pingestatult,teadjaid vivad aimata evangeelset paatost,jumalikku algkuju,maailmasaladusi.Ka romaani-sofias istub potentsiaalset maailmaparandamise hirmu,Eesti elamisvrsemaks muutmise lootust. Lk 413-414 Peeter Morgeni Snumi ilmudes kuulutas kirjastus reklaamisvalt,et pange thele ,kaanel seisev autorinimi on ksnes pseudonm.Niimoodi mrku andes,et varinime taha on tmbunud keegi avalikkusele ahvatlev figuur.Samas saladust reetmata
annaabi.ee 
