Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005). Käsiraamat lapsehoidjale 0-7a. Lapse areng ja kasvatus. Tartu: Proseminaritöö
Alushariduse eesmärk on valmistada lapsi kooliks ja õppimiseks ette. Kooli minnes ei pea lapsed oskama lugeda. Tähtis on, et kõigil oleks võrdne stardipositsioon. Maksimaalne õppimisaeg on viis tundi päevas. Söögikordadele kulunud aeg on samuti osa alusharidusest. Minimaalne õppimisaja kestus on 700 tundi aastas. Lasterühmad ei tohiks soovituslikult suuremad olla kui 13 õpilast. Kui lisaks õpetajale on vajadus assistendile, lapsehoidjale või mõnele muule inimesele, kellel on sobiv haridus, on grupi maksimumsuuruseks 20 õpilast. Tegevused on tavaliselt organiseeritud eagruppide järgi. Erivajadustega lastele tuleb koostada individuaalne plaan koos vanemate või hooldajatega. Kasvatustöö toimub individuaalselt, väikestes gruppides või rühmades. Viipekeeles rääkivatele lastele moodustatakse eraldi rühm või segarühm lastest, kes räägivad viipekeelt ja tavakeelt.
kutseõppe tasemeõppe õppekava; 2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; 3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. (5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.” (Riigikogu, 2015) 4. Järgmine samm on saada lapsehoidjale tervisetõend sellekohta, et tal puuduvad nakkushaigused. 5. Tuleb kontrollida, kas töölevõetaval lapsehoidjal pole olnud karistusi ega sundravi karistusseadustiku §-e 133, 141, 175, 178 ja 179 kuritegude tõttu. 6. Esmase tegevusloa taotlemisel on vaja lapsehoidjate kirjalikke nõusolekuid teenuseosutaja juurde tööle asumiseks. 7. Tegevusluba saab taotleda siis, kui taotleja vastu pole algatatud likvideerimismenetlust, vastu võetud lõpetamise otsust ega välja kuulutatud pankrotti.
lasteaiakohtade/sõimede puudus on siin samuti aktuaalne. 1.3. Töötajad Ettevõttes on esialgu palgal juhataja/koolitaja, 6 püsilapsehoidjat (soovime palgata 1. kuul ühe lapsehoidja, 2. kuul ühe juurde kuni 6. kuul on prognoositavalt tööl 6 püsilapsehoidjat), 2 vahetustega lapsehoidjat ja 1 poole kohaga koduabiline. Nõudluse kasvades ja ettevõtte arenedes on soov lapsehoidjaid ja ka koduabilisi juurde palgata. 1.3.1. Nõuded töötajatele Nõuded lapsehoidjale: Peab olema läbinud vastava koolituse/kursuse ja omama lapsehoidja või õpetaja kutsetunnistust hea eesti keele oskus, kasuks tuleb ka vene keele oskus vähemalt 1 aastane lapsehoidmise kogemus sõbralik, hea eneseväljendusoskus ja pingetaluvus Peab olema kehtiv tervisetõend Nõuded koduabilisele: Hoolas, põhjalik Sõbralik, taktitundeline Kasuks tuleb hea söögitegemise, triikimise ja pesus pesemise oskus
3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2