eestikeelse ajakirja "Lühhike öppetus..." väljaandmisel *1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja koolikohustuse(kõik talulapsed vanuses 7-12 käima koolis) *18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda u 60% *1739 ilmus täielik eestikeelne Piibel *18.saj alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid Arhitektuur nt barokk-Kadrioru loss; klassitsism-Tartu kivisild & üldse Tartu kesklinn Pärisorjuse kaotamise põhjused mõisniku seisukohast: *koormised olid äärmuslikud-hakkasid laostama mõisamajandust *mõisnike sissetulekud ei rahuldanud elustiili | tsaarivõimu seisukohast: *liberaalsete vaadetega *hakkas riigi rahakotile mõjuma *Euroopa märkas Venemaad just Balti kubermangude kaudu | haritlaste seisukohast: *ajastuvaim valgustus nõudis, et üks inimene ei saa olla teise omand *Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Talurahvareformide ajastu *1802/04 Eestimaal&Liivimaal võeti vastu I Talurahvaseadus kui
rikastuda, kuid samaaegselt kaitses ta neid ka laostumise eest, sest tsunfti põhikiri - skraa - kehtestas tsunfti liikmetele mitmesuguseid piirmäärasid, mis ei lasknud neil end priisates laostada. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud
oma liikmeil ülemäära rikastuda, kuid samaaegselt kaitses ta neid ka laostumise eest, sest tsunfti põhikiri - skraa - kehtestas tsunfti liikmetele mitmesuguseid piirmäärasid, mis ei lasknud neil end priisates laostada. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud
riputatud olema; viivitama, seisma; plnus, a, um täis, täidetud; täielik, terve kõhklema, kahtlema plrusque, plraque, plrumque, hrl. pl. per praep. c. acc. läbi, üle; mööda, kaudu; plrque, plraeque, plraque suurem osa, jooksul, kestel; abil enamik perd, did, ditum, ere hukutama, hävitama; pls adv. enam, rohkem, suuremal määral rikkuma, laostama; raiskama, kulutama poena, ae f karistus perdc, dx, ductum, ere millenigi viima; polliceor, citus sum, ri lubama, tõotama mõjutama, meelitama pondus, deris n kaal; raskus pere, i (v), itum, re kaduma; hukkuma, pon, posu, positum, ere panema, asetama, hävima; lõppema paigutama; kõrvale v maha panema, perfer, tul, ltum, ferre kohale toimetama, loobuma; püstitama, rajama