Samuti on Raplamaal edukas kütusemüüja HEPA OÜ. Põllukultuuridest kasvatatakse enim teravilja ja rapsi. Loomakasvatus rajaneb veisi-ja sealihal. Samuti on lehmakasvatus arenenud ning müüakse palju piima välja kui ka müüdakse kohalikele. RAHVASTIK Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimus Rapla maakonnas rahvastiku vähenemine, kaheksakümnendatel toimus väike rahvastiku kasv. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga Raplamaa kaotab aastas keskmiselt 0,5% oma rahvastikust. Raplamaakonnas on iive negatiivne, sisseränne oli 2009ndal aastal saja inimese võrra väiksem kui väljaränne. Sündimuste arv oli 2009ndal aastal 405, suremus - 465. Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu
SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise. Majandusruumide rajamise intensiivsus on tugevasti alla Eesti keskmise kuid on vaadeldava perioodi ulatuses tõusnud ca 2% võrra. Joonis 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Kokkuvõttes on Tartu linna osatähtsus Eesti ühiskonna ja majanduselus u 2%. Viimase kümnendi vältel on see olnud suhtelisel stabiilne kuid siiski väikese langustrendiga. Teatud valdkondades on märgata suurenemist kasvuperioodil. Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad Jooniselt 1 on näha, et hõivatute osakaal Saaremaal on viimase kümnendi jooksul olnud kuni 10% väiksem, väljaarvatud 2010 aastal. Suurimas madalseisus oli hõivatute osatähtsus aastal 2005, kui üldine töötuse määr Saare maakonnas langemas oli. Viimase 10 aasta jooksul on Saare maakonna töötuse määr olnud alati alla Eesti keskmisi nagu võib näha jooniselt 2.
Bilanss Sularaha 0 Pangahoius 1000 Reserv 100 Laen 900 Kokku 1000 Kokku 1000 Teades hoiuste suurust ja kohustusliku reservi määra , võib anda hinnangu raha pakkumisele, mis väljendub raha kasvukordajas ehk rahakordajas. Rahakordaja (m) on kohustusliku reservi (r) pöördväärtus (m=1/r) Raha mõõtmiseks kasutatavad näitajad on MO,M1,M2,M3. MO sisaldab ringlusesse emiteeritud sularaha ja seda näitajat tuntakse ka baasrahana.Selle näitaja kasutamine on langustrendiga,kuna sularaha kasutatakse maksevahendina järjest vähem. M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata
annaabi.ee 
