samuti 3 pallilise vastutuule korral. · 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud. · Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. · Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. · Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab
Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral. 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud. Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25..
ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral. 3. 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m see st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud. 4. Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45° nurga all taganemiseks. 5. Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega,
üles ja lükkas puu langema. Kui võrrelda samade mõõtmetega tõstelabidat ja kaalumislabidat, siis tõstelabidas on efektiivsem. Mõnel pool kasutatakse, kuid mitte laialdaselt, kaheastmelist langetuslabidat. Kaheastmelise langetuslabida keskel liigendil liigub lisakeel. Kaheastmeline langetuslabidas võimendab inimese jõudu 30 korda. Kõige efektiivsem on langetusel abivahenditest vintside kasutamine. Vintsitross ei kinnitata langetatavale puutüvele küll kõrgele, maksimaalselt 2...3 m, kuid selle kompenseerib vintsitrossile rakendatav suur algjõud. Enamasti kasutatakse tõmbevintse. Tähtis on tööohutus, tross peab olema küllaldase pikkusega. 10. Langetusmasinate ajalooline kujunemine, neli raielangitööde kompleksse mehhaniseerimise suunda läbi ajaloo (sh mis toimus paralleelselt nende suundadega Eesti masinmetsaraies). Kuni Teise maailmasõjani kasutati metsaraietöödel käsisaagisid ja laasimiseks kirvest.
annaabi.ee 
