pikkus peab olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil. · Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. · Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. · Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. · Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike
süüdi mõistetud, kui nende oma, keda võinuks rehabiliteerida. Ebaõiglast kohut on minevikus hulganisti nähtud ja ei jää see nägemata tulevikuski (Espersen 1997). Selles me ei saa kunagi kindlad olla, et süütut inimest süüdi ei mõisteta, sellisel juhul on surmanuhtlus liiga karm ja lõplik karistusviis, inimene on ebaõiglaselt hukatud teo eest mida ta ei ole sooritanud ja eksitus surmanuhtluse langetamisel teeb kohtuotsuse langetajast hoopis tapja. See oleks minu meelest ainuke argument surmanuhtluse vastu. Või siis rakendada osalist surmanuhtlust teatud tüüpi kuritegude suhtes kuna vanglakaristus ju üldjuhul ei paranda kedagi vaid annab vabaduses olles hoopis ,,oskusi" juurde tulevaste kuritegude sooritamiseks. Paljud vangid ju ei tunnistagi ennast süüdi ja kahetse ka kunagi oma kuritegu. Kui nemad on kelleltki vägivaldselt elu võtnud, siis missuguse õigusega? Kas ei peaks siis nende poolt
olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil. Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm
tõmbetrossi pikkus peab olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil. 10. Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. 11. Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. 12. Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, asetada jalgu kahele poole tüve, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. 13
annaabi.ee 
