mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus, kohutab tigedalt lindusid pesas, karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule • Pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned • Päeva-öö üleminekud
kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: raudsete kätega kuningas sügisemaru." Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära
Ülestõusu lämmatamisega sai hakkama ka 1100 kohalike garnisonide sõdurit. Sõjakohus mõistis 59 meest surma, kuid hiljem nende karistusi pehmendati. Veebruaris 1859 toime pandud karistusoperatsioonide käigus aeti 41 talupoega läbi kadalipu (50-1000) hoopi, neist 2 saadeti 20 aastaks sunnitööle ja 33 Siberisse asumisele. Mahtra sõja ettevalmistamisel ja selle ajal paistsid eriti silma Mahtra talupojad Hans Tertsius ja (Oti) Jüri Rosenmäe ning Kaiu sulane Peeter Oleander. Langenuist olid tuntumad sulane Jüri Tork Purilast ja Mahtra taluperemees Adra Mihkel. Loe lisaks: Esimene väljarändamistuhin ulatus Lõuna- ja Kesk-Eestisse 1830. aastate lõpul. Märksa ulatuslikumaks muutusid ümberasumismeeleolud 10 aastat hiljem just Räpina kandis Lõuna- ja Kagu-Eestis. Nendele, kes omavoliliselt lahkujatest kätte saadi, anti avalikult peksa. Lahkujate soov oli leida mujalt vaba maad, sest Eestis kuulus maa mõisnikele ning isikliku
- tihti jääb läbirääkijate kodutöö olematuks Nt valitsuskoalitsioon viimastel presidendivalimistel - läbirääkija ei orienteeru pinevais kõnelustes sedavõrd et käigult infot hankida jne Mida kavandada, ette näha? mis küsimused arutluse alla võetakse vaidlusküsimuste prioriteedid Nt: piirilepe, vägede väljaviimine, sõjakompensatsioon, vangide vahetamine, majandussidemete arendamine, langenuist teatamine jne iseenda huvide olemuslike, protsessuaalsete, suhte- ja põhimõttehuvide täpsustamine esindatavatega konsulteerimine vastaspoolega konsulteerimine läbirääkimise koha, aja, korra, kestuse, kolmandate osapoolte kaasamise ... kokkuleppimine iseenda prioriteetide kõrvutamine vastaspoole omadega põhisuhtumise kujundamine
annaabi.ee 
