otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad.
Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm Kaovad maa alla ja ilmuvad taas välja karstiallikana Langatuslehter tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. Luited Tuuletekkeline pinnavorm Luited jagunevad mandri- ja rannaluideteks Luited koosnevad teralistest setetest Sootasandikud Elutekkeline pinnavorm On tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Aitäh vaatamast!
Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem
järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed . .
Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee Tuuletekkelised pinnavormid: rannaluited (NarvaJõesuu, Häädemeeste) Mandriluited (alutaguse, Võrtsjärve nõos) Meteoriidikaatrid Neugrudi (Ossmusaare ja Pakri vahel) Elutekkelised pinnavormid: sootasandikud, linnamäed, põlevkivi karjäärid, tuhamäed
liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter (selle moodustab salajõgede voolusängi uuristamise ning lahustamise tõttu sisse langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste) ning mandriluited
Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
Saali tagaseinast läheb edasi kohe alguses kaheks hargneva maa-aluse käigu suu. Vasakpoolne haru on suudme osas kinni varisenud. Selle kohal näeme maapinnal 3-4 , laiust langatuslehtrit. Soolikataoline parempoolne haru, mis kulgeb põhja suunas, on läbitav käpuli ligi 20 m ulatuses. Käigu laius ja kõrgus on veidi üle ühe meetri. Vanasti läks sellest käigust umbes poole maa peal paremale kõrvalharu, mis nüüd on kinni varisenud. Ka selle varingu kohal esineb mäe peal langatuslehter laiusega kuni 4 m ja sügavusega 2,5 m. Soolikataoline käik lõpeb kinnivarisenud lõiguga, mida 1950. a. veel ei olnud. Siis viis käik välja suurde langatuslehtrisse, mis oli tekkinud kõige suurema maa-aluse saali, nn. Vanakurja vatsa sisselangemisest. See lehter on ligi 10 m lai ja 4 m sügav; nõlvades paljandub liivakivi ja sees kasvavad juba suured puud. Vanakurja vats on ilmselt olnud Helme suurim grott. Selle sissevarisemine toimus möödunud sajandil, mis järeldub J
annaabi.ee 
