Endised Antanti liitlased nõudsid Eestilt ja Lätilt Vene Valgekaartlaste toetamist nähes selles koostöös võimalust kukutada bolsevikud. Uus oht Läti ja Eesti riiklikule iseseisvusele oli Balti-Saksa ja Saksa sõjaveteranide poolt moodustatud Landeswehr (maakaitsevägi). Baltisakslased leidsid, et Baltikum on nende kodumaa ja et balti Hertsogriik ebaõnnestus ja siis nüüd segastel aegadel lootsid nad siin võimu võtta. Landeswehril oli õnnestunud haarata võim Lätis. Seaduslik valitsus suudeti kukutada. Seejärel palus Läti Eestilt abi ning Eesti väeosad suundusid Lätisse võitlusse Landeswehriga. 23.06.1919 purustasid Eesti väed Võnnu lahingus Landeswehri. Suvel 1919 püüdis Nõukogude Venemaa alustada rahuläbirääkimisi Eestiga. See andis Eestile võimaluse rahutingimusi dikteerida. Esialgu rahuläbirääkimiste ajas kokku ei lepitud, samuti mitte tingimustes. Nad kohtusid dets
kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. 29. detsembril allkirjastas Läti valitsus Winnigiga lepingu, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati sakslastele sobivam uus nukuvalitsus läti kirjaniku Andrievs Niedra (pildil) juhtimisel. Läti rahvusnõukogu mõistis 12
Selle juht oli von der Goltz. 16.04.1919 - Landeswehri poolt kukutati Läti ajutise valitsuse juht Kuntis Ulmanis. Selle asemel tuli võimule Saksa sõbralik valitsus Läti kirjaniku A. Needra juhtimisel. 23.05.1919 - Landeswehr vallutas Riia. Sellega puhastasid nad Lõuna-Läti enamlastest. 6.06.1919 - Landeswehr vallutas Võnnu. 10.06.1919 - Võnnus algasid läbirääkimised Eesti ja Landeswehri vahel. 11.06.1919 - Pariisi rahukonverentsil, Inglaste ettepanekul keelati Saksasõjaväel (Landeswehril) igasugune edasi liikumine Eesti suunas. 21.06.1919 - Eesti väed asusid Landeswehri vastu pealetungile. Kuna Läti eksiil valitsus Kuntis Ulmanise juhtimisel palus Eesti abi, et Lätit Landeswehri käest vabastada. 22.06.1919 - Landeswehr sai Eesti sõjaväelt raskeid kaotusi. Edasine pealetung muutus vaenlase jälitamiseks. 23.06.1919 - Eesti väed vallutasid Võnnu. See võit kuulutati rahvuspühaks. 27.06.1919 - Kuntis Ulmanis naases Lättisse ja võttis võimu uuesti enda kätte. 2.07
10.10.12 Võnnus hakkas lätlastega läbirääkimisi pidama Nikolai Reek - edastas Laidoneri nõudmise Landeswehrile. Reek keeldus landeswehrlastega rääkima, sest nendel puuduvat tema arvates volitused selleks. Läbirääkimisi ei toimunud. 06. juunil haaras initsiatiivi Landeswehr. Eesti väed olid jäänud peatuma põhjapoolsele joonele. Läti polgu häda oli see, et see oli äsja konstrueeritud - polnud saanud väljaõpet ja puudusid igasugused lahingukogemusi, seevastu vastasel Landeswehril oli kogemusi aga küllaga. 6. juuni õhtuks oli Võnnu langenud Landeswehri kätte. 9. juuni hommikuks ei olnud kumbki pool saavutanud otsest edu, rindejoon poolkaare kujuliselt ümber Võnnu linna. Sellises olukorras sekkusid Antandi riikid - kolmepoolne konverent - eestlaste, landeswehrlaste ja antantlaste esindajad. Sakslased nõudsid, et Eesti väed tõmmataks sinna piiri taha, kus on nende keelne rahvus
annaabi.ee 
