paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike- konnakotkas ja must-toonekurg. · Joonis 1 Mägi- lipphernes · Joonis 2 Must-toonekurg Mets · Kõrvemaad katavad enamjaolt metsad ja sood · Metsasus on suur 73%
leede, tüüpilised leede Tunnused: - Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,leede - Turvastunud mullad: paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede - Soomullad: raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja sügavateks M´´´(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´. Mr´´´. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3 - Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud - Rannikumullad: sooldunud glei, glei Tunnused: õhukesed märjad mullad, AT, T hor järgneb gleistunud mineraalne lähtekivim. Tekib: madalatel rannikualadel Füüsik/keemilised omadused: liivast kuni savini ja korese vabast kuni koreseni. Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud
ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad. Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel. Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümber järvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi on Kõrvemaal väga vähe. Sellest tulenevalt on olnud Põhja-Kõrvemaa läbi aegade väga hõredalt asustatud
Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f
Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade
annaabi.ee 
