perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. Aa kiht peale tekkinud. Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski üleujutust enam ei ole kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured. Kaldalammil on lammiaasad rikkaliku kooslusega, kesklammil on luhad vaese kooslusega aga suure massiga,, jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad. Paljude lindude pesitsusalad. Peamiseks 7 probleemiks lamminiitude niitmata jätmine, kuna siis hakkavad võsastuma (kevade poole on seal linnupesad, hiljem aga võib olla puitmaterjal liiga massiivne ning ei sobi enam loomadele söödaks). Kuna enamasti kasutusel heinamaadena
Soomuldade kasutamine: ainult madalsoode muldasid saabki kasutada ja sedagi ainult niitude jaoks. Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida. IX Tüüp Lammimullad A levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Kesklammi settib mudajad setted. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Sellest sõltub ka lamm: 1) lammiaasad suhteliselt kuivemad. Eesti parimad, saagikamadlooduslikud rohumaad. 2) lammiluhad 1) Lammi kamarmullad Ak kuivemad lammi alad, olenevalt setetest jagunevad: a) Teralised Akt (kõige paremad lammimullad) b) Kihilised Akk 2) Lammigleimullad AG a) Teralised lammigleimullad Agt b) Kihilised Agk c) Mudajad Agm 3) Turvastunud lammigleimullad AG pindmiseks kihiks on <30cm turbahorisont 4) Lammimadalsoo AM
D´´ - keskmiselt peale uhutud 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud 80cm Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad
D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud - 80cm - Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu
Siirdesood - S peenemad kaugemal Endla Reintam, 2009 24 Kaldalammil lammiaasad rikkaliku kooslusega Gr1 ranniku turvastunud mullad Kesklammil luhad vaese kooslusega 8suure massiga) Mr ranniku madalsoomullad Jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad Arv sooldunud veealused mullad Metsi vähe Av veealused mullad
annaabi.ee 
