Nendes on veri suure rõhu all arter Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid Kannavad verd südamest eemle arter Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6. Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks, verd südamesse toovad veenid. 9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda.
luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude (ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes. Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine · Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud) · Kaltsiumfosfaadi deponeerimine (luukoe uuendamine) (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.3 Luustiku areng
· kaitsefunktsioon; · sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk. Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud. Tüvirakk Basofiilne proerütroblast Erütroblast Normoblast
põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude © EeeOoo (rinnaku) seesmistes osades ning pikkade luude (reieluu) otstes. Plinkollusest on kõikide luude välimine kiht. 6. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused Luud koosnevad: mineraalainest 55% , orgaanilistest ainetest 25% ja veest 20%. Mineraalained (Ca, P, Mg , soolad) annavad luudele kõvaduse, orgaanilise ühendid (valgud ja
annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4.Nimeta luude liigid.Igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub.
liikumine (näit. randme- ja kannaluud), koosnevad õhukese plinkainega kaetud käsnainest 5/6 81. Mis vahe on lühikesel ja lameluul (plaatluu) ? Ei kuulu pikkade, lühikeste, ega lameluude rühma. Võib olla osaliselt oma ehituselt nii lühike luu 82. Mis iseloomustab segaluud? anat lk 25 (lülisambalüli keha), kui lame või pikad luud (lülisambalüli kaared ja jätked) 1. Sisaldab palju veresooni ja närve. 2
annaabi.ee 
