Kilemembraan eraldub esimese nädala jooksul. Hiljem kujunevad laiad, plaaditaolised pruunikad soomused. Kaasuvana esinevad peaaegu alati termoregulatsiooni häired, mis on tingitud vähenenud higieritusest, palmoplantaarne keratodermia, armistav alopeetsia ning küünte muutused. Mittebulloosne kongenitaalne ihtüosiformne erütrodermia ... pärandub autosoom- retsessiivsel teel. Sagedus on 1/180000 ning arvatakse, et kongenitaalse ihtüosiformse erütrodermia arvel võib toimuda lamellaarse ihtüoosi hüperdiagnostika. Laps sõnnib kolloidbeebina. Hiljem kujuneb generaliseerunud erütrodermia peenikeste, valkjate soomustega, mis väliselt meenutab pigem naha ketendust. Lööbest haaratud võivad olla nii jäsemete sirutus- kui painutuspinnad ning kehatüvi. Kaasuda võivad armistav alopeetsia ja palmoplantaarne keratodermia. Harlequin-beebi ...on kongenitaalsetest ihtüoosidest kõige raskem ning sageli letaalselt lõppev. Pärandub
-(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus:
lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 26. Luukude,kõhrkoed Luukude on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus.Keemiliselt koosneb veetu luusubstant keskmiselt ühest kolmandikust organnilisest ja kahest kolmandikust anorgaanilisest ehk luutuhast.Luukude on täiskasvanul lamellaarse ehk õhikulise ehitusega. Kõhrkude- toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistentsiga tugikoeliigina kõhredeks nimetatavates organites,olles neus pinnalt kaetud sidekoelise kestaga-perikondriga.Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubtantsist ja selles asetsevastest kõhrerakkudest ehk kondrotsüütidest.Intertsellulaarsubstantsu ehituse alusel eristatake kõhrkoe kolme alaliiki:1)hüaliinset 2)elastset ja 3)fibroosset ehk kiudkõhrkude. 27. Närvikude
lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 31. Luukude,kõhrkoed Luukude on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus.Keemiliselt koosneb veetu luusubstant keskmiselt ühest kolmandikust organnilisest ja kahest kolmandikust anorgaanilisest ehk luutuhast.Luukude on täiskasvanul lamellaarse ehk õhikulise ehitusega. Kõhrkude- toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistentsiga tugikoeliigina kõhredeks nimetatavates organites,olles neus pinnalt kaetud sidekoelise kestaga-perikondriga.Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubtantsist ja selles asetsevastest kõhrerakkudest ehk kondrotsüütidest.Intertsellulaarsubstantsu ehituse alusel eristatake kõhrkoe kolme alaliiki:1)hüaliinset 2)elastset ja 3)fibroosset ehk kiudkõhrkude. 32. Närvikude
3. Fibroosne (intervertebraalsed diskid) Koosneb kollageenkiududest (40% Kol II) ja elastsetes kuidudest ja kondrotsüütidest. Proteoglükaanid, glükoosaminoglükaan, agrekaan Luukude Luud: mineraalained (Ca, P, Mg) orgaanilised ained Luupainduvus sõltub osseiinist ja kõvadus mineraalainetest Luud katavad pealt luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi rakke Koosneb osteotsüütidest, mis paikneavd luuõõnetes e. lakuuunides luukude on lamellaarse struktuuriga. Luukoes kulgevad pikisuunas Haversi kanalid ,mida ümbritsevad Haversi lamellid: kokku moodustub Haversi süsteeem e. Osteon. Osteonide vahel asetsevad interstitsiaalsed lamellid, väljaspool asetsevad generaallamellid (üld) Haversi kanaleid ümbritsevad Volkmanni e. perforeerivad kanalid. Kanalites asuvad veresoooned, närvid Luukoe erivormid. Hambadentiin, hambatsement Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude Lihaskoed on võimelised kontraheeruma
annaabi.ee 
