· Tulnukliikidest mõjutavad kõige enam Läänemere kirdeosa põhjakoosluste arengut rändkarp, Dreissena polymorpha, ning hulkharjasuss, Marenzelleria viridis 3 · Sissetoodud hulkharjasuss mõjutas negatiivselt kohalikku hulkharjasussi Hediste diversicolor ning vähilaadset Monoporiea affinis · M. viridis mõju kohalikule elustikule vähenes balti lamekarbi Macoma balthica esinemissageduse suurenedes. Joonis 4. Komponent toiduahelas NB! Filtreerijate roll rannikumere ökosüsteemis · Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus improvisus toitumisaktiivsuse ruumiline ja aastaajaline varieeruvus Liivi ja Soome lahe rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel.
esindatud loomarühm. Kümnejalalised: kaks merevormi põhjamere garneel, läänemere garneel. Kirpvähilised: rohkem kui 20 liiki. Kakandilised Sõrgkakandilised Lõhkjalalised ehk müsiidid Põnguskilbilised Vääneljalalised Karpvähilised USSID Keraskärssed Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Kärssussid ESINDAJAD MUUDEST LOOMARÜHMADEST Merituped Okasnahksed Sammalloomad Merilestlased Ainuõõssed Käsnad PÕHJALOOMASTIKU ELUKOOSLUSED Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba- keraskärslane, koorikloomad merikilk, tavaline harjaslabalane ja suur hulklõpuslane ning limustest söödav rannakarp jt. Hulkharjasusside ja koorikloomade vaesunud kooslus.
mis on seotud kala vertikaalse levikuga. 1. Ranna madalvee ajajärk. Vanusegrupid 0+ ja 1+, harva môned vanemad. 2. Ranniku keskmiste sügavuste kasvuajajärk. Vanused 2-5 (6) aastat. 3. Sügava vee ajajärk. Vanusegrupid (5) 6+, 7+ ja vanemad. (Mikelsaar, 1950) Emaste toidus vôrreldes isastega on ülekaalus limused. Talvises toidus näivad limused peaaegu puuduvat. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt ei ole toidukonkurente peamise toidukomponendi (lamekarbi) suhtes, sama kehtib ka vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984) 7 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest
ning kaugete merede hilistulnukaid. Selgrootute faunas on kindlas ülekaalus boreaalsele kliimavöötmele ainuomased liigid – kõrg- ja panboreaalsed liigid. Merevormide hulgas on kõige rohkem idaatlantilise ja amfiatlantilise (mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga) ning mageveevormide seas transpalearktilise ja holarktilise levilaga liike. Madalamates kohtades on ülekaalus boreaalse merelise karbiliigi – balti lamekarbi kooslus ja sügavamates kohtades arktiliste vähkide – riimveeliste ja tavalise harjaslabalase ning merelise kooslused. Mageveekooslused asustavad põhiliselt kõikuva soolsusega madalaveeliste taimestikurikaste lahtede(näiteks Matsalu ja Haapsalu lahe) siseosi. Mageveeselgrootud: Eesti magevetes on seni teada umbes 2485 vabaltelavat liiki, neist on ainurakseid 341 ja hulkrakseid 2144 liiki. Järvede loomne hõljum (zooplankton) koosneb
annaabi.ee 
